Kapo aastaraamat 2008 pöörab peatähelepanu Venemaalt tulevatele mõjutustele, natuke on juttu ka islamist-ohust ja Rootsi uusnatsidest. Kas erinevad Lääne-Euroopa ja USA ametkonnad samuti Eestis tegutsevad?

Täpsustan: meie aastaraamat ei räägi mitte "Venemaalt tulenevatest mõjutustest", vaid Venemaa riigiaparaadi - eriteenistuste ja teiste "kaasmaalastepoliitikat" ellu viivate asutuste – sihipärasest Eesti vastasest mõjutustegevusest. EL ja NATO riigid on teatavasti meie liitlased. See tähendab, et liitlasriigid üksteise julgeolekut kahjustava tegevusega, sealhulgas riigi huvide vastase mõjutustegevusega, ei tegele. Liitlaste vahel toimib koostöö.

Olete nõus, et kapo aastaraamat on Eesti riigile heaks propagandavahendiks? Kas raamat ilmub alles pärast kapo peadirektori jah-sõna?

Tahan vastu vaielda. Aastaraamat ei saa ainuüksi seepärast olla propagandavahendiks selle sõna tänapäeval levinud tähenduses, et ta ilmub vaid kord aastas. See on piisavalt pikk tsükkel, et avalikkus, sealhulgas meedia, analüütikud, poliitikud, oponendid ja teised jõuavad aastaraamatus kajastatud infole allikakriitikat, omi tõlgendusi ja poolt- või vastuseisukohti lisada.
Lisaks on tegemist väga piiratud tiraažiga väljaandega, mida ei jagu kõigile huvilistelegi, rääkimata siis tänaval jagamisest või masspostitamisest.

Aastaraamatu väljaandmise eesmärk ei ole propagandat teha. Eesmärk ja peamine mõte on anda oma lähimatele partneritele, huvilistele, tegelikult kõigile Eesti inimestele, ülevaade meie aasta jooksul tehtud tööst ja tulemustest. Niipalju kui seda on võimalik avalikustada. Samuti peame oma kohustuseks hoiatada avalikkust meie poolt tuvastatud julgeolekuohtudest, kui see aitab kaasa riigi ja kodanike julgeoleku kaitsmisele.

Kas Vene eriteenistuste huvi Eesti vastu on langusteta kestnud alates meie iseseisvumisest? On nad oma panuseid tõstnud ja meetodeid tõhustanud?

Aastaraamatus pöörasime tähelepanu Vene teenistuste aktiivsuse ja aina süsteemsema tegevuse kasvule. Eesti iseseisvumisest saati on Venemaa pidevalt tugevnenud ja sellega seonduvalt on kasvanud ka Venemaa eriteenistuste võimekus.


Eesti kui ühe Venemaa lähinaabri ja ühe vähestest Venemaaga piirnevatest NATO- ja EL-riikidest suunal on võimekust pidevalt kasutatud. See pole üllatav. Teatud hüppelise tõusu tegi see huvi aga käesoleva kümnendi keskel, kui Venemaa asus senisest agressiivsemalt süvendama mõjusfääri endistes okupeeritud riikides.


Kui panustest ja meetoditest rääkida, siis pikaajalise luure- ja mõjutustegevusega käib kaasas paratamatult ka panuste tõus. Seda näitab kasvõi Simmi juhtum, kus värvatud endisest politseiametnikust sai peagi riigi julgeoleku volitatud esindaja, kellel tekkisid uues ametis omakorda järjest uued ja uued kontaktid ning laekus uut informatsiooni.

Kas Hermann Simmi vahelejäämine muutis venelasi ettevaatlikumaks?

Ei usu, et väga palju ettevaatlikumaks. Luureteenistused peavad informatsiooni igal juhul hankima, see töö on vaja ära teha ja seda üritatakse igal juhul. Mis asi on luuretöö ettevaatlikkus? See on pigem valik erinevate meetodite vahel. Sissekukkumisega lõppenud juhtumis kasutatud meetodite asemel võidakse uutes juhtumites kasutada lihtsalt teistsuguseid.

Tänaseks olete veendunud, et Simm tegutses Eestis üksi?

Simmi osas oleme kindlad, et ta tegutses üksi. Samas ei saa me loomulikult välistada, et keegi rohkem mõne ebasõbraliku luureteenistuse heaks ei tööta. Ainult ühe agendi abil võid heal juhul katta mingit teatud valdkonda või ringkonda, et luure mõttes katta riiki - selleks on vaja rohkem kui ühte agenti. Meie kui julgeolekuasutuse töö ongi kahelda ja kahtlusi kontrollida, sellised isikud avastada ning ideaalis kohtusse saata. Seal peaks olema juba kohtunik, kes esitatud tõendite põhjal jõuab veendumusele - inimene on süüdi või mitte.

Kui aktiivselt on Venemaa eriteenistused lähenenud Eesti parlamendierakondadele?

Aastate jooksul on korduvalt püütud. Teada on mitmeid juhtumeid. Nende tõkestamiseks on kasutatud valdavalt preventiivseid meetmeid, näiteks on tulnud mitmeid diplomaatilise katte all tegutsevaid luureohvitsere maalt välja saata.

Kas Keskerakonna saadud annetus Slovakkiast kuulub kapo teoreetilisse huvisfääri?

Meie teada Eesti julgeolekut ohustava seltskonna või organisatsiooni tegevust või huve selle taga ei ole.

Kui palju Venemaa kulutab aastas raha propagandatööks Eestis?


Seda on keeruline öelda. Kaasmaalastega tegelemise eelarved on küll suurusjärkudes teada - sajad miljonid rublad - , kuid palju sellest ja mujalt rahaallikatest läheb just propagandaks, pole võimalik selgelt piiritleda. Võib-olla ei lähe mitte midagi. Artiklite ja raadiosaadete tegemisele kuluv raha on ja samas ka meediaagentuuride igapäevasele tegevusele minev raha.

Tajute, et venelaste poolt püütakse majanduskriisi varjus Eestit ja eestlasi lõhestada?

Ei taju, et venelaste poolt. Asi ei ole kinni mitte rahvuses, vaid ikkagi konkreetses imperialistliku nostalgia küüsis olevas riigivõimus. Selgelt on näha Venemaalt lähtuv sellesuunaline mõjutustegevus. Näiteks võiks tuua kasvõi propagandaklubi "Impressum" korraldatud "majandusteemalise" ürituse, kus Venemaalt toodud "ekspert", keegi Mihail Hazin, püüdis kohalikele ajakirjanikele selgeks teha, et Eesti orientatsioon EL suunas on vale, Eesti peaks selle asemel orienteeruma Venemaale ning Eesti krooni devalveerimine on vältimatu.

Pronksööde teise aastapäeva eel on Tallinnas registreeritud paar meeleavaldust. Kui palju on neis tunda Venemaa kätt?

Neid pole ju registreerinud Venemaa ega sealsed riigiametnikud. Seega pole justkui ka Venemaa kätt. Kui aga vaatame isikuid, kes on nende ürituste taga ja nende retoorikat, siis viimane langeb kokku viimastel aastatel Venemaalt suunatud sõnumitega. Kokku saab neid võtta kahe põhiteemaga – stalinismi ja Nõukogude okupatsiooni rehabiliteerimine ning Eestile natsiriigi kuvandi loomine.

Kui palju valitsuse eelarvekärped kapo tööd mõjutavad? Kas ka teil vähendatakse tänavu palku ja on oodata koondamisi?

Kuna kapo eelarve on salastatud, siis ei ole võimalik neil teemadel detailsemalt rääkida. Võin öelda ainult niipalju, et majanduskriisist tulenevad eelarvekärped ei ole jätnud ka meie eelarvele mõju avaldamata.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid