Töölepinguseadus taas laual - kiusatused on suured

Töö­le­pin­gu­sea­dus jõuab sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi nõudel pea­gi taas rii­gi­ko­gu et­te ja kui­gi po­lii­ti­kud lu­ba­vad, et si­su­li­si muu­da­tu­si ei teh­ta, on nen­de te­ge­mi­se võima­lus igal ju­hul ole­mas.

Rii­gi­ko­gu õigus­ko­mis­jo­ni esi­me­he Ken-Mar­ti Va­he­ri sõnul kaas­neb sea­du­se­muu­da­tu­se­ga oht, et sea­dust asu­tak­se li­saks õigus­sel­gu­se saa­vu­ta­mi­se­le muut­ma ka si­su­li­selt, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Mi­na näen küll se­da oh­tu, et mõned hak­ka­vad vas­tu­tus­tun­de­tult uut töö­le­pin­gu­sea­dust en­da hu­vi­des pöö­ra­ma,” ütles Va­her.

Ju­ba pi­ke­mat ae­ga on näi­teks tö­öand­jad nõud­nud uue sea­du­se jõus­tu­mi­sel toi­mi­ma hak­ka­va töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se lii­ki­de ja mää­ra­de üle­vaa­ta­mist. Muu hul­gas ei ole tö­öand­jad ku­na­gi ra­hul ol­nud as­jao­lu­ga, et uue sea­du­se alu­sel peak­sid hüvi­tist saa­ma ka va­ba­taht­li­kult töölt lah­ku­vad ini­me­sed.

On sel­ge, et si­su­li­sed muu­da­tu­sed ei saa tek­ki­da ku­sa­gilt tühju­sest, vaid eel­da­vad tö­öand­ja­te ja ame­tiühin­gu­te kok­ku­lep­peid. Ühtae­gu võib nen­de te­ge­mi­se va­ja­dus ala­tes eil­sest ol­la tun­ta­vam: Ees­ti Pan­ga ma­jan­dusp­rog­noos lu­bab kõige hal­ve­mal ju­hul ko­gu­ni 15 prot­sen­di süga­vust ma­jan­dus­lan­gust.

Sot­siaal­de­mok­raa­ti­de rii­gi­ko­gu frakt­sioo­ni esi­mees Ei­ki Nes­tor­gi nen­tis, et pi­si­ke­sed muu­da­tu­sed on se­ni veel jõus­tu­ma­ta töö­le­pin­gu­sea­du­ses võima­li­kud, aga sel­leks pea­vad tö­öand­jad ja töövõtjad suut­ma oma­va­hel ja ka sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga kok­ku lep­pi­da.

„Töö­le­pin­gu­sea­du­se vi­ga­de pa­ran­dus on väl­ti­ma­tu, aga kui kee­gi loo­dab sa­la­mi­si asu­da ka si­su­li­si muu­da­tu­si te­ge­ma, siis see kat­se ebaõnnes­tub,” kin­ni­tas ta siis­ki.

Tei­sip­äe­va õhtul tea­tas EPL On­li­ne, et sot­siaal­mi­nis­tee­rium saa­dab lä­hia­jal rii­gi­kok­ku uue töö­le­pin­gu­sea­du­se muu­da­tu­sed, sest prae­gu­ses­se al­les jõus­tu­ma­ta sea­dus­se on sat­tu­nud sät­teid, mis po­le kooskõlas sea­du­se esialg­se mõtte­ga.

Näi­teks soo­vib mi­nis­tee­rium muu­ta puh­ku­se nõudeõigu­se ae­gu­mist puu­du­ta­vaid sät­teid.

Öötöö pin­nuks sil­mas

Mi­tu et­tevõtjat aval­das ei­le Ees­ti Päe­va­le­he­le loo­tust, et kui sot­siaal­mi­nis­tee­rium siis­ki asub 1. juu­list jõus­tu­vat sea­dust muut­ma, siis ehk jõuab rii­gi­ko­gu ka si­su­lis­te muu­da­tus­te­ni. Näi­teks too­di mit­mel pu­hul öötöö­pii­ran­guid puu­du­ta­vad sät­ted. Ni­melt kee­lab 1. juu­list jõus­tuv uus töö­le­pin­gu­sea­dus öö­si­ti kauem kui ka­hek­sa tun­di töö­ta­mi­se. Eran­diks on me­dit­sii­nitöö­ta­jad.

Kun­da sa­da­mas haa­va­puit­mas­si toot­va AS-i Es­to­nian Cell per­so­na­li- ja ohu­tus­ju­hi Pi­ret Kal­ju­la sõnul te­ki­taks uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mi­ne nen­de et­tevõtte­le öötöö­pii­ran­gu tõttu mär­ga­ta­vat ra­ha­list ku­lu. See­ga ta­hak­sid et­tevõtjad, et riik teeks nei­le öötööjõu ka­su­ta­mi­seks möön­du­si.

Kui prae­gu käi­vad Es­to­nian Cel­li toot­mi­se­ga seo­tud töö­ta­jad kuus tööl 12–14 va­he­tust, siis öötöö­pii­ran­gu ra­ken­da­mi­se kor­ral tu­leks neil kuus te­ha 20–22 va­he­tust. „Ku­na suur osa töö­ta­ja­test käib töö­le 20–30 ki­lo­meet­ri kau­gu­selt, siis muu­tuks nei­le töölk­äi­mi­ne olu­li­selt ku­lu­ka­maks,” sel­gi­tas Kal­ju­la.

Tõen­äo­li­selt teeb riik kat­ke­ma­tu toot­mi­se põhimõttel töö­ta­va­te­le et­tevõte­te­le siis­ki öötöö­pii­ran­gu­tes eran­di. Kal­ju­la­le tea­dao­le­valt peak­sid ame­tiühin­gud, tö­öand­jad ja rii­gi esin­da­jad lä­hia­jal kok­ku­lep­pe­le jõud­ma. Eran­dit loo­dab ka Len­nu­liik­lus­tee­nin­du­se AS, mil­le ju­ris­ti Mal­le Ku­ke sõnul po­le 1. juu­list võima­lik, et len­nu­ju­hid saa­bu­vad töö­le õhtul ja lah­ku­vad hom­mi­kul. „Uue sea­du­se jõus­tu­des tu­leb ini­mes­tel ke­set ööd üles tõus­ta ja töö­le tul­la,” sel­gi­tas Kukk.

Tö­öand­jad soo­vik­sid sea­dust muu­ta

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi ase­kants­le­ri Eg­le Kää­rat­si sõnul on siia­ni si­su­li­si pa­ran­du­si nõud­nud vaid tö­öand­jad, ame­tiühin­gud on sea­du­se­ga ilm­selt roh­kem ra­hul.

Üks tö­öand­ja­te pea­mi­si soo­ve on­gi seo­tud ülal­kir­jel­da­tud öötöö­pii­ran­gu kao­ta­mi­se­ga. „Ku­na ame­tiühin­gud po­le öötöö­pii­ran­guid val­mis üle vaa­ta­ma, siis jää­vad need muu­da­tu­sed väl­ja,” sel­gi­tas ta.

Li­saks soo­vi­vad tö­öand­jad muu­ta tö­öa­jaar­ves­tu­se põhimõtteid, mis võimal­dak­sid tö­öand­jal sun­di­da töö­ta­jat toot­mis­ma­hust või hooa­ja­li­su­sest tu­le­ne­vaid üle­tun­de te­ge­ma.

Tö­öand­jad on se­ni rää­ki­nud ka soo­vist vä­hen­da­da tea­tud töö­tus­kind­lus­tushüvi­tis­te väl­ja­mak­semää­ra, kuid amet­li­kult po­le neid et­te­pa­ne­kuid mi­nis­tee­riu­mi­le esi­ta­tud.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevaleht Onlines