Veeteede ameti mereuuringute talituse vanemhüdroloog Tarmo Kõuts ütles Postimehele, et Tallinna lahel koos Soome riikliku uurimisasutuse VTT hüdroloogidega korraldatud mõõtmised näitasid, et vaieldamatu lainekõrguse rekordi tegi Tallinna ja Helsingi vahel kurseeriv kiirlaev Tallink Autoexpress-2.

Mõõtmine registreeris merepinnast 1,2 meetri kõrgusele ja 60 sentimeetri sügavusele ulatunud eriti järsu laine.

Soomest tulnud Autoexpress-2 möödus Paljassaares asuvast Katariina kaist umbes 2,7 kilomeetri kauguselt ja oli järellainete kaldalepaiskumise ajaks juba Tallinna sadamasse jõudnud.

Tallinki Autoexpress-2-le pakkusid konkurentsi vanem Autoexpress, Silja Line’i SuperSeaCat-4, mis suutis Katariina kai juures laine üle meetri upitada, ning Nordic Jet Line’i katamaraanid Baltic Jet ja Nordic Jet.

Kõutsi andmetel olid ainsad kiirlaevad, mis ei tekitanud ohtlikult tugevat lainetust, Linda Line’i tiiburid Jaanika ja Laura, mille kerge veel libisemine talletus mõõteseadmetes teiste kihutajate järellainetest mitu korda madalama siksakina.

Tõelise üllatuse valmistas uurijatele suur reisilaev Finnjet, mille vöörilaine tõusis kohati võrreldavaks kiirlaevade ahtrilainetega. Kõutsi sõnul erinevad Finnjeti tekitatud lained kiirlaevade omadest siiski tunduvalt.

Kahel septembripäeval mõõdeti laineid neljas kohas: Paljassaarel Katariina kai juures, Viimsis Pringi rannas, Aegna sadama juures ja Naissaarel Hülkaril. Viimane jäi laevateest 8,45 kilomeetri kaugusele, kuid ka seal raputasid kiirlaevade lained mõõteseadmeid korralikult. Kõige kõrgemad kiirlaevalained mõõdeti Paljassaares Katariina kai juures.

Aegna saarel registreeris Eesti teadlase mõõteseade kiirlaevalainete randajõudmise ajal hägususe tõusu merepõhjas kuni kahekordseks. Kõutsi sõnul tõestas see oletust, et kiirlaevalained suudavad kerget pinnast ümber paigutada.

Kõutsi hinnangul peaks ka Eesti riik leidma raha, et lisaks keskkonnamõjudele hinnata ka kiirlaevalainetuse mereohutusalaseid omadusi.

Suurte piirangute seadmine kiirlaevade kiirustele võib kaasa tuua nende laevade kadumise Tallinna-Helsingi liinilt, sest seni on just kiirus olnud see, mis õigustab tavalaevast suuremat piletihinda.

Uurimistöö toimus kolme riigi — Eesti, Soome ja Venemaa — ühise mereuurimisprojekti VTMIS (Vessel Trafic and Management Information Service) raames, millega kavandatakse liiklusskeemide ümberkorraldamist ja laevade meresõiduohutuse järelevalve tõhustamist Läänemerel.