Ebaseaduslikult kerkinud maja sai JOKK-lahendi
„Kohaliku elu küsimused on antud kohaliku võimu otsustada, kuid möönan, et õigusvastase haldusakti seadustamine planeeringu muutmise teel ei ole kõige ausam lahendus," ütles Harju maavanem Värner Lootsmann, kes pöördus maja ehitamiseks loa andnud määruste vastu ka kohtu poole.
Kohus tunnistas Rae valla esialgsed load maja rajada ebaseaduslikuks, kuid tagantjärele planeeringu vastuvõtmisega kadusid kõik õiguslikud vastuolud nagu tina tuhka.
Praegune lahend on eriti huvitav seetõttu, et kui mõnes teises omavalitsuses võib liigne korrus tuua kaasa buldooseri saatmise objektile või trahvi, siis Rae vald andis arendajale juba enne detailplaneeringut kõik võimalused, et maja takistamatult püsti panna.
Peale selle ei asu vald mitte uue suurmaja vastu olevate vallaelanike poolele, vaid laseb arendajal õigustühiseid lubasid andes maja püsti panna, et see kunagi hiljem seadustada.
2006. aasta alguses andis Rae vald välja projekteerimistingimused Kuldala tee 11 kinnistule kortermaja ehitusprojekti koostamiseks.
Sellega lubati planeeringu järgi kahekorruselise maja asemel rajada neljakorruseline hoone. Tallinna halduskohus tunnistas selle aasta hiljem õigustühiseks.
2006. aasta septembris andis Rae vallavalitsus Koger ja Partneritele ehitusloa korterelamu püstitamiseks, kuid ka selle tunnistas kohus hiljem õigustühiseks. Samamoodi tunnistati kehtetuks ka Rae vallavalitsuse katastriüksuse otstarbe muutmise otsus, millega sai antud ala vajalikuks elamumaaks.
„Maavanem leidis, et vald on eksinud, käisime kohtus, nagu demokraatlikus riigis asju selgitatakse," rääkis Rae vallavanem Raivo Uukivi. „1. ja 2. kohtuaste leidsid, et maavanemal on õigus ja vald edasi ei vaielnud."
Kohus nimetas kõik kolm kortermaja ehitamiseks vajalikku tingimust õigustühiseks, kuid kuna maja oli juba püstitatud, siis otse loomulikult keegi seda maha võtma ei hakanud. Vald võttis seejärel vastu arendajale sobiliku detailplaneeringu ja kaotas seejärel sellega ka kõik õiguslikud vastuolud.
Kohus tunnistas ka ise, et lammutamine peab olema viimane lahendus ehk taas sai tõestust levinud arusaam: kui midagi on juba püsti pandud, siis seda enam maha ei võeta.
„Rae vallavolikogu nägi esialgse detailplaneeringuga ette lasteaia rajamise," sõnas Lootsmann. „Kuna volikogu hiljem detailplaneeringut muutes sellest nõudest loobus, siis kadus ka juriidiline vastuolu."
Kõige rumalamasse olukorda jäid aga Kuldala rajooni elamispinna ostnud inimesed, sest esialgse planeeringu kohaselt lubati ehitada kõnealusele alale lasteaed.
Praegusel juhul tegi arendaja koos abivalmis vallaga elanikele juriidiliselt 1 : 0 ära.
Saatuse irooniana peab märkima, et buum jahtus enne, kui Kuldala tee 11 majja korterid müüdud sai ja ka praegu on üle poole majast müügis.
Uukkivi: tegu on tavalise menetlusega
„Kohalik omavalitsus ei astunud välja kellegi eest ja mitte kellegi vastu," väitis Rae vallavanem Raivo Uukivi.
„Oli naabrite vastuväiteid, kuid oli ka naabreid, kes pooldasid elamumaad ja elamut. Seega võib ju öelda, et kohalik omavalitsus tegi sellise kaalutlusotsuse, arvestades naabrite arvamust."
Kohus nõudis Uukkivi sõnul määruste ebaseaduslikuks tunnistamisega kõigest seda, et vald viiks planeeringu menetlusseadusega kooskõlla.
„Vald tegi seda, volikogu kehtestas uue planeeringu ja seega olid kohtu ettekirjutused täidetud," selgitas Uukkivi.
„Tegemist on valglinnastumise ühe tüüpilise olukorraga, kus inimesed, kes kolivad mingisse arendusalasse rajatud majadesse, asuvad seisukohale, et sinna enam peale nende maja või korteri midagi muud ei tohiks ehitada."
