Kinnisvarahai tegevus paneb seadust muutma

Viimsi Heldri küla elanike ja kinnisvarahai Margus Valdese vahel aastaid kestnud võitlus teede ja kanalisatsiooni­võrkude hooldamise pärast jõuab riigikohtusse.

Valdes müüs inimestele krundid õigusega kommunikatsioonidega liituda, kuid teed-torud jäid Morrison Investi varaks, kirjutab Eesti Päevaleht. Ühes liitumislepinguga ka hoolduslepingu sõlminud maksavad ligi 1200 krooni kuus selle eest, et neil on tee, mida pidi koju sõita, ja torud, mida mööda vesi voolab.

44 külaelanikku on koostanud avalduse ja väidavad, et kommunikatsioonide eest ei hoolitseta, kuigi tasu nõutakse. „Margus Valdese firma Morrison Invest tegeleb väljapressimisega,” seisab avalduses. Avalduse koostamise ajal arutas ringkonnakohus Morrison Investi hagi maksetest keeldunud külaelaniku, politseinik Rocco Otsa vastu. Ots soovis lepingu lõpetada, sest tema hinnangul teine pool seda ei täitnud.

Maksta 1179 krooni kuus teede-torude olemasolu eest võib tunduda ebaõiglane hind, kuid kohtu jaoks on see loogiline. Nimelt on Morrison Invest kokku pannud veekindla lepingu, kus on kirjas arvulised kohustused kliendile ja üldsõnalised kohustused, nagu „tagada tee korrashoid” teenusepakkujale. Kuna tee on olemas ja läbitav, on kohtu seisukohast kohustused täidetud ja Ots peab tasuma võla.

"Praegu on ettevalmistamisel pöördumine riigikohtu poole,” ei ole Ots alla vandunud.

Viimsi vald tunnistab, et ainus võimalus elanikke aidata on paluda seadusemuudatust. „Här­ra Valdes aktiviseerub kevade tulekul nagu linnuke ja on hakanud neid elanikke taas ahistama,” kirjeldas abivallavanem Jan Trei, lisades, et Valdes pakub kompromissina kommunikatsioone vallale hooldamiseks, kuid küsib 55 000 krooni kuus.

Ühe võimalusena näeb Trei sundvõõrandamist, kuid selleks tuleks muuta seadust. Vald võiks kommunikatsioonid ka välja osta – vald peab tee väärtuseks ligi kaks miljonit, Morrison Invest küsib Trei väitel aga kümnekordset hinda.

"Tekkinud olukord on Eestile väga tüüpiline – inimesed on ennast üle koormanud ülisuurte pangakohustustega. Kokku püütakse hoida isegi lepingute rikkumise hinnaga," ütles Valdes.

Heldri elamurajoonis on kõik kommunikatsioonid Valdese sõnul eraomandis. Et elanikud saaksid neid kasutada, on juba krundi notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise käigus allkirjastatud tähtajalised teeninduslepingud.

Arvestades rajooni elanike ühiskondlikku aktiivsust, on arusaamatu, miks nende kui valijate poolt pole senini tehtud vallavalitsusele ettepanekut Heldri kommunikatsioonide ostuks või rentimiseks, kuna ehitusseaduse järgi on kohalik omavalitsus kohustatud eespool nimetatud kommunikatsioonid välja ehitama ja teenuseid osutama tasuta, lisas Valdes.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines