Reformierakonna annetused kuivavad kokku

Eel­mi­se nä­da­la lõpus aval­da­sid suu­re­mad Ees­ti era­kon­nad sel­le aas­ta esi­me­se kvar­ta­li an­ne­tus­te aruan­de. Esi­me­se hoo­ga lõid mee­dia va­hu­le Kes­ke­ra­kon­na­le 1,4 mil­jo­nit kroo­ni an­ne­ta­nud Slo­vak­kia äri­me­hed, kuid hu­vi­ta­vaid käi­ke teeb ka Re­for­mie­ra­kond, kes on kand­nud aas­taid suu­ret­tevõtja­te lem­mi­ke­ra­kon­na tiit­lit.

Tä­na­vu­ne esi­me­ne kvar­tal kät­keb võimu­par­tei­le mu­remär­ke, sest vii­ma­se viie aas­ta jook­sul po­le niivõrd keh­va „saa­ki" aas­ta al­gu­ses saa­dud. Vii­mas­te ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te va­li­mis­te eel 2005. aas­tal ko­gus Re­for­mie­ra­kond näi­teks 310 197 kroo­ni, kuid tä­na­vu­ne sum­ma ula­tus kõigest 240 123 kroo­ni­ni, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Ar­van, et vas­tus on liht­ne - kind­las­ti on et­tevõtlu­ses kee­ru­li­se­mad ajad ning seetõttu saab vä­hem toe­ta­da," kom­men­tee­ris toe­tus­sum­ma­sid Re­for­mie­ra­kon­na pea­sek­retär Kris­ten Mic­hal. „Loo­mu­li­kult ma­jan­da­me ka meie seetõttu kok­ku­hoid­li­ku­malt ja ka­su­ta­me sääst­li­ku­maid la­hen­du­si oma te­ge­vu­ses, na­gu ilm­selt tee­vad kõik et­tevõtjad ja era­kon­nad."

Re­for­mie­ra­kon­nal on an­ne­tus­te ko­gu­sum­ma lan­ge­nud ka mul­lu­se aas­ta­ga võrrel­des, kui va­li­mi­si üld­se pol­nud. Eel­mi­se aas­ta kol­me esi­me­se kuu­ga ko­gus Re­for­mie­ra­kond näi­teks 590 000 kroo­ni. Suurt mu­ret era­kon­da­del siis­ki tun­da ei ta­su, sest üli­suur osa ku­kub era­kon­da­de­le rii­gi­pi­ru­kast. Näi­teks sai Re­for­mie­ra­kond jaa­nua­rist märt­si­ni oma ar­ve­le 6,9 mil­jo­nit kroo­ni rii­gilt.

Mic­hal ei soo­vi­nud esialg­se­te­le ke­sis­te­le ar­vu­de­le toe­tu­des siis­ki kau­ge­leu­la­tu­vaid jä­rel­du­si te­ha. „On kvar­ta­leid, kus an­ne­ta­tak­se kümme mil­jo­nit, ja kvar­ta­leid, kus vä­hem. Sel­les po­le mi­da­gi eri­list," ar­vas Mic­hal. Tõsi, ka vii­mas­te ko­ha­li­ke va­li­mis­te ae­gu 2005. aas­tal oli esi­me­ne kvar­tal suh­te­li­selt ta­ga­si­hoid­lik, kuid aas­ta lõpuks ra­ha­ko­ti­rauad ava­ne­sid.

Siis­ki on Re­for­mie­ra­kon­na toe­ta­jaid võrrel­des teis­te era­kon­da­de toe­ta­ja­te­ga vä­he­maks jää­nud. Enam­jaolt par­tei­liik­me­te an­ne­tus­test ela­tu­vad sot­sid ja IRL on mul­lu­se­ga jää­nud sa­ma­le ta­se­me­le. Kes­ke­ra­kond sai esi­me­se kvar­ta­li­ga 1,7 mil­jo­nit kroo­ni, kuid sel­lest 1,4 mil­jo­nit on saa­dud kol­melt vä­lisä­ri­me­helt. Kui võtta ülejää­nud an­ne­tu­sed, siis on Kes­ke­ra­kon­na toe­tus jää­nud sa­maväär­seks - mul­lu esi­me­se kvar­ta­li­ga saa­di 312 000 kroo­ni. Kok­ku sai Kes­ke­ra­kond mul­lu an­ne­tu­si li­gi 1,8 mil­jo­ni eest.

Sa­mal ajal koos­neb ka Kes­kera­kon­na an­ne­tus­te ni­me­ki­ri eelkõige era­kon­na liik­me­test ja et­tevõtjaid seal suurt po­le. Re­for­mie­ra­kon­na­le on jää­nud al­les kaks us­ta­vat äri­meest - Too­mas Lu­man ja Alar Tam­ming, kes mõle­mad toe­ta­sid era­kon­da 100 000 kroo­ni­ga.

Ma­jan­dus­buum ja lä­he­ne­vad rii­gi­ko­gu va­li­mi­sed te­ki­ta­sid 2007. aas­ta esi­me­ses kvar­ta­lis suu­ret­tevõtja­te seas tõeli­sed „hul­lud päe­va­d". Har­vad pol­nud poo­le­mil­jo­ni­li­sed an­ne­tu­sed ja ko­gu­sum­mad ula­tu­sid näi­teks Re­for­mie­ra­kon­nal 10,8 mil­jo­ni­ni ja Kes­ke­ra­kon­nal 13 mil­jo­ni­ni. Ja se­da kõigest esi­me­se kvar­ta­li­ga.

Tõelist li­havõttejä­nest män­gis 2007. aasta alguses era­kon­da­de­le Ur­mas Sõõru­maa. Te­malt tu­li IRL-ile pool­teist mil­jo­nit kroo­ni, sa­ma pal­ju Kes­ke­ra­kon­na­le ja kaks mil­jo­nit Re­for­mie­ra­kon­na­le.

Ettevõtjate meeleolusid võib välja lugeda kütuseärimehe ja varasemalt kõiki suuremaid erakondi toetanud Heiti Hääle kommentaarist. „Koalitsioonierakonnad pole toetuseid ära teeninud, sest nende energia läheb pigem sisemisele kukepoksile, kui majandusliku olukorra parandamiseks lahenduste otsimisele," lausus Hääl, kuid kriitika koalitsioonile ei tähenda sugugi pidupäevi opositsioonile. „Ei ole näinud ühelgi erakonnal head plaani, kuidas olukorda parandada. Ka Keskerakond käitub tüüpilisele opositsioonile kohaselt nii, et kritiseerida on kõike lihtsam, kui aidata midagi ära teha."

Häälele avaldas kõige rohkem pettumust just võimuerakonna Reformierakonna poliitika ja ütles, et temalt sel aastal isegi valimiste eel annetusi oodata pole. „Ausalt öeldes mõtlen oma äride Eestist äraviimisele," sõnas Hääl. „Erakonnad võiksid hakata ühiselt Eesti asja ajama, mitte üksteisele ära panna."

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines