Linnade ja valdade kuluralli jätkub täie hooga
Suurem osa kuludest on praegu suudetud kinni maksta aga säästude arvelt. Kui aasta alguses oli omavalitsustel kokku vabu vahendeid ligi 1,7 miljardit krooni, siis märtsi alguseks kahanes reserv 1,3 miljardini. Sisuliselt löödi laiaks kahe esimese kuuga kogu deposiitarvetel seisnud raha - kui aasta alguses oli pangakontodel kokku 360 miljonit krooni, siis märtsi alguseks oli kontodel kulutamiseks vaid 72 miljonit.
Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja kt Sulev Liiviku sõnul pole paljudele omavalitsustele kokkuhoidmise vajadus kohale jõudnud. Liiviku väidet kinnitab ilmekalt see, mis ongi juhtunud: omavalitsused kulutasid aasta alguses samas tempos nagu 2008. aastal, kuid raha eelarvesse laekus eelmisest aastast oluliselt vähem.
Eesti linnade liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti arvates kohanevad omavalitsused majandusolukorraga üsna hästi. Seda tõestab tema meelest ka see, et suurem osa omavalitsustest on koostamas negatiivset lisaeelarvet.
„Suurem aasta alguse kulutamine on seotud sellega, et arvestati riigilt saadava rahaga," selgitas ta.
Raha riigilt ei saadud ning riigieelarve kärbe tõi omavalitsustele kaasa ligi kahe ja poole miljardi krooni suuruse miinuse. Suuremad kärpekohad olid teehooldus- ja ehitusraha 200 miljonit krooni, kohalike omavalitsuste toetusfondi kärbiti 300 miljonit krooni, lasteaedade õpetajate palgavahendeid võeti vähemaks 150 miljonit krooni.
Kuid suurimat muret teeb omavalitsustele neile tulumaksust laekuva osa vähenemine 11,93 protsendilt 11,4 protsendini aprillikuust alates.
„Need omavalitsused, kellel on reservid, suudavad selle aasta üle elada. Need omavalitsused, kes tegutsevad jooksvate laekumiste piires, pole veel pankrotiohtlikus positsioonis, aga riski piiril tegutsevad nad küll," lisas Võigemast. Selle aasta esimeses kvartalis kaotasid omavalitsused tööpuuduse ja vähenevate palkade tõttu oma tulubaasist 136 miljonit krooni.
Linnadest märksa keerulisemas seisus on väiksemad maaomavalitsused. Maaomavalitsuste liidu juhatuse esimehe Kurmet Müürsepa sõnul on mitmed vallad sattumas olukorda, kus nad ei ole võimelised täies mahus täitma seadusega neile pandud kohustusi.
„Sisuliselt halveneb selles keerulises olukorras kõikide teenuste kvaliteet. Uutest investeeringutest ei maksa vist praegu isegi rääkida," lisas Müürsepp. Kuigi mõne kuu eest ennustas Tallinna linnapea Edgar Savisaar, et sügisel võib kolmandik omavalitsustest sattuda makseraskustesse, ei usu Müürsepp, et omavalitsuste pankrotilaine saabub sel aastal.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul on omavalitsuste pankrotistumise oht olemas, ent riik saab neid hädalisi aidata vaid 30 miljoni krooniga. Omavalitsusjuhtidel soovitab Kiisler olla raha kulutamisel konservatiivne, tulud ja kulud tuleks väikse varuga tasakaalus hoida. „Esmamulje on, et paljud omavalitsused nii ka käituvad," lisas minister. Tallinna finantsjuht Katrin Kendra ütles, et kuna riik otsustas anda omavalitsustele veidi vähem tulumaksuraha, siis tuleb ka pealinnal eelarve ümber teha. Samuti tunnistas ta, et negatiivne lisaeelarve tuleks töötute arvu kasvu tõttu teha ka ilma riigipoolse kärpeta. Lisaeelarve kärbib Tallinna 6 miljardi kroonisest eelarvest kulutusi ligi 600 miljoni krooni võrra.
Tallinnal on korralik rahavaru eelmistel aastatel teenitud tuludest. Kui aasta alguses küündis Tallinna hoiuste vaba jääk 435 miljoni kroonini, siis jaanuari ja veebruari jooksul tuli varudest ära kasutada ligi 200 miljonit krooni.
Kendra sõnul on säästude kahanemine paratamatu. „Meie hoidsime kassareservi just seepärast, et aasta alguses, mil laekumisi pole, on siiski tarvis teha väljamakseid," selgitas Kendra. Kui aasta lõpuks Tallinnal reservid lõpevad, on Kendra sõnul võimalik kasutada muid finantsvahendeid, näiteks arvelduskrediiti.
