Ebaseaduslik kortermaja: lammutada või mitte?

Mida teha, kui sul on krunt, kuhu mahub ainult ühepereelamu, aga tahaks midagi suuremat? Pole probleemi, ehita krunt soovikohaselt täis, koli koos teiste tuttavatega sisse ning oledki seisus, kus linnaosal on lihtsam sinu omavoliga leppida.

Nii on tegutsetud Haabersti linnaosas Lillevälja tänaval. Luba oli isikutel ainult kahekor­ru­selise ühepereelamu rajamiseks, kuid korraga laiutab väiksemate majade vahel kuue korteriga kol­mekorruseline elamu. Praeguseks on välja ehitatud ka neljas - katusekorrus, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ehitusjärelevalve, linnaosa halduskogu, linnaosavanem ja linnaosaarhitekt on kortermaja üle juba aastaid pead murdnud, kuid olukorra lahendamine on nende haardest väljunud. Haabersti linnaosa vanem Viktor Vassiljev pöördus abipalvega linnavalitsuse poole, et sealt antaks hinnang: kas mõttekam on objekt tagantjärele seadustada või tellida buldooser, mis ebaseadusliku palee maha võtab.

„Me ei taha sellist nahaalsust seadustada. Aga lammutada ka nii lihtsalt ei saa, sest seal elavad ju inimesed sees, kes on võib-olla heauskselt sinna korteri ostnud," kurtis Vassiljev. „Kui me saadaksime nüüd buldooseri peale, siis mis neist saab, sest peremees tõmbab nende papiga uttu."

Üks Lillevälja 14 elanikest Maksim Velitško rääkis, et nii tema kui ka teised elanikud ootavad juba mitu aastat detailplaneeringu tagantjärele kehtestamist. „Oleme teinud mitmeid planeeringuid, kuid linnaosa pole neid kinnitanud," selgitas Velitško. „Homme (täna - toim) on uus koosolek naabritega ja ainult üks naaber on meie maja seadustamise vastu."

Velitško väitel pole majas siiski ulja kinnisvaraäriga tegeletud, vaid inimesed ehitasid lihtsalt endale kodu. Mis siis, et lubatust kõvasti suurema. Sellise sammuni viis neid linna liialt aeglane tegutsemine. „Meie pole süüdi, sest esimene arhitekt lubas asjad korda ajada," väitis Velitško, kes on samuti linnalt ehitusseaduse rikkumise eest oma mäletamist mööda viiel korral trahvi saanud ja kõik vapralt ära maksnud.

Ehitusjärelevalve juhataja Rain Seieri sõnul on linn tõesti teinud mitu korda majaomanikele kuni 10 000-kroonise trahvi, kuid kindlasti ei ole asi veel lõpetatud.

„Lammutamine on äärmine abinõu. Ma ei välista seda, kuid teine pool läheb siis kindlasti kohtusse ja ka kohus on viimasel ajal seisukohal, et lammutamine on väga äärmuslik lahendus," ütles Seier ja loobus ennustamisest, millise lahenduse saaga saab.
Rein Seieri sõnul on praegu ehitusjärelevalve kõige suurem tööpõld endised suvilalinnaosad. „Omanikud on sealsetel kitsastel kruntidel ikka täielikku omaloomingut teinud," lausus Seier.

Varem ajakirjanduses suurt kõneainet tekitanud Täpiku tee 2 ehitusomavoli saab Seieri sõ­nul peagi lõpplahenduse, kuna linn ei kavatse loata ehitatud basseini asjus detailplaneeringut algatada.
Kohus on seni võtnud üldiselt seisukoha, et väiksemad ehitusmahtude ületamised pole aluseks lammutamisele, sest era­omand on puutumatu. Vassiljevi sõnul on üritatud sel moel ka enamjaolt käituda, kuid Linnu­välja ehitajate jultumus olevat pretsedenditu.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines