2008. aastal said energiasäästlikkuse suurendamiseks ette nähtud kümneprotsendist otsetoetust 495 ühistut kogusummas 34,2 miljonit krooni, kusjuures 20 miljonit sellest moodustas 2007. aasta toetuste väljamaksmine, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tänavu jäävad aga käiku vaid energiaauditi ja ehitisekspertiisi tegemise, ehitusprojekti koostamise ja omandireformi käigus tagastatud korterelamute renoveerimiseks mõeldud toetused. Uue meetmena plaanitakse kasutusele võtta väikese intressiga laenu andmine, kuid selle käivitumine on venima jäänud, sest Euroopa Nõukogu ei jäänud eelmisel aastal KredExi programmiga kohe rahule.

„Soodne laen ei anna mingil juhul sama häid tulemusi kui otsene toetus," kommenteeris Eesti korteriühistute liidu esimees Raimo Jõgeva renoveerimistoetuste asendamist laenudega. „Energiaauditi ja ehitisekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetused jäävad aga renoveerimistoetustele mahu poolest tunduvalt alla."

KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler möönis, et otsetoetuste ja väikese intressiga laenu omavaheline kombineerimine oleks loomulikult positiivne, ent praeguses majandussituatsioonis on see siiski ebatõenäoline.

„Korterelamute rekonstrueerimise toetuse väljastamise lõpetasime sellepärast, et riigieel­arvest vastavale meetmele enam vahendeid ei eraldatud," selgitas ta, kuid lisas, et sisuliselt täitsid otsetoetused oma eesmärgi, sest korterelamute renoveerimine käivitus.

„2008.-2013. aasta arengukavas nähakse korterelamute renoveerimise toetamiseks soodsa intressiga laenu andmist, kusjuures laenu planeeritakse anda vaid energiasäästu saavutamise eesmärgil suurte rekonstrueerimistööde tegemiseks ning kohustuslik on saavutada vähemalt 20%-ne energiasääst, mida arvestatakse energiaauditi alusel."

Paraku pole renoveerimislaenu meedet tänini kasutusele võetud, sest möödunud aasta olemasolev laenumaht on ligi 985 miljonit krooni, kuid Euroo­pa Liidu tõukefondist eraldati sellele vaid 266 miljonit.

„Vaidlesime eelmisel aastal aprillist novembri lõpuni Euroo­pa Komisjoniga aktsepteeritavate tingimuste üle, kuid kuna komisjoni heakskiit jäi nii kaua venima, kinnitati programm alles detsembris," rääkis Adler. Kuna aga EL-i toetus jäi eeldatust tunduvalt väiksemaks, taotleb KredEx Euroopa arengupangalt lisaraha laenu kujul. Selle saamiseks on vaja riigi garantiid, sest möödunud aastal langesid kohalike pankade reitingud Euroopa Arengupanga nõudest allapoole.

„Esitasime garantiitaotluse rahandusministeeriumile detsembri keskpaigas, see on läbinud kooskõlastusringi ja ootab nüüd kooskõlastust justiitsministeeriumilt. Seejärel on vaja ka vabariigi valitsuse ja riigikogu otsust," rääkis Adler.

Ta avaldas lootust, et kui vajalikud otsused kiiresti vastu võetakse, saab KredEx pankade vahendusel anda laenu juba mais. 

Põhja-Tallinnas, aadressil Puhangu 55 asuva korteriühistu juhataja Valentina Valtson rääkis Päevalehele nukralt sellest, kuidas maja möödunud aastal suure rahaga renoveeriti, ent KredExilt ei laekunud selle toetuseks ühtegi krooni. „Võtsime renoveerimistoetusteks pangalt laenu kokku 2,9 miljonit krooni ning samal ajal hakkasime kibekiiresti ka Kred­Exilt toetust taotlema, ent nagu selgus, ei saanud sentigi, sest maja ei asu miljööväärtuslikul alal ega ole ehitatud enne 40-ndat aastat," ütles ta, kinnitades, et KredExi toetused oleksid korteriühistutele meeletuks abiks, sest renoveerimise käigus saavutatud energiasääst on märkimisväärne.

„Tundub uskumatu, aga sooja­kulu on pärast seda vähenenud 50 protsenti," tõdes Valtson renoveerimisest saadud võitu. KredExi toetuses ilma jäänud Valtson lisas haavunult, et KredEx peaks oma toetusprogramme just sellisteks ettevõtmisteks rakendama.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid