Ušackas hoiatas hiljutisel kohtumisel USA riigisekretär Hillary Clintoniga viimast Moskva suhtes rakendatava liialt liberaalse poliitika ohtlikkuse eest, kirjutab Leedu Delfi.

„Viimastel kuudel me pole näinud mingeid kardinaalseid muutusi Gruusia territoriaalse terviklikkuse küsimustes,“ ütles Leedu välisminister, kes peab iseseisvunud Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat Gruusia osadeks, kuid on samas tunnistanud samal moel Serbiast lahkunud Kosovot.

Ušackas tõstatas vestluses Clintoniga küsimuse „NATO põhimõtete ja järjekindluse säilitamise karmist hädavajalikkusest“, märgib infoagentuur Associated Press.

Ušackas märkis, et USA otsus projekti „Raketitõrjekilbi kolmanda positsioneerimise rajooni“ külmetamise kohta ning sel moel Kremli survele järeleandmist võetakse vastu kui valet signaali. „Juhul kui USA peatab kolmanda poole survel oma projekti, siis nad demonstreerivad sellega (liitlastele ja ka Moskvale) oma nõrkust,“ selgitas leedulane.

See on Leedu poolt juba teine viimaste päevade jooksul tehtud taoline avaldus. 6. märtsil astus Ušackas Brüsselis Vene-NATO nõukogu töö jätkamise ja Venemaaga suhete parandamise vastu kõnega välja. Leedu minister palus alliansil selle otsusega vähemalt 3.-4. aprillini oodata, mil Strasbourgis ja Kehlis toimub NATO tippkohtumine.

Ušackase arvates peaks Venemaa enne laskma Gruusia „separatistlikesse regioonidesse“ Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiase sõltumatuid vaatlejaid. Seda ideed toetas ka tema kolleeg – Tšehhi Vabariigi välisminister Karel Schwarzenberg.