„Selline mulje jääb kui jälgida mõningate leedulaste käitumist,“ rääkis kirjanik, filosoof ja keeleteadlane Rein Raud intervjuus Leedu Delfile.

„Mida ma tahaks ära märkida on see, et leedulased käituvad, nagu nende praegune vabariik oleks Leedu Suurvürstiriigi otsene jätk – suurriik, kuigi tegelikkuses on Leedu nii rahva arvult kui ka territooriumilt väikeriik,“ selgitab professor Raud.

Tema arvates on mineviku üle tuntav uhkus hea emotsioon, kuid kui tänapäeva poliitika praktika rajaneb mineviku kategoorial, siis see lõhnab (rahvus)romantika, mitte ratsionaalsuse järele - „Vahel on märgata, kuidas ajalooline teadvus mõjutab kaasaegseid poliitikuid.“

„Suurvürstiriiki nimetati Leedu riigiks, kuid praegune territoorium moodustab vaid 1/15 keskaegse vürstiriigi pindalast. Samuti polnud ka leedu keel vürstiriigis eriti levinud, enamasti kasutas seda talurahvas,“ selgitab Raud.

„Suurvürstiriiki nimetati Leedu omaks vaid seetõttu, et selle lõi leedu Gediminase dünastia, kes alguses rääkisid leedu keeles, kuid hiljem hakkasid ülikud kasutama russiini keelt. Eriti need, kes valitsesid idaterritooriume – Smolenski, Polotski ja muid. Vaevalt, et nende järeltulijad suudaks omavahel leedu keeles suhelda,“ jätkas professor.

„Ma saan aru, et selle riigi eksistents on osa leedulaste kuulsusrikkast minevikust, kuid otsest seost sellel ma kaasaegse Leedu Vabariigiga ei näe. Tuleb eristada vana – dünastilist – ja kaasaegset rahvuslikku arusaama riiklusest. Need on eri asjad, täielikult erinevad ühiskonna korralduse vormid,“ ütles Raud Vilniuse raamatumessil ajakirjanikule.

Tallinna ülikooli rektori arvates domineerib Leedus siiani ühiskonna ja võimu suhetes hierarhia – nagu ka suurvürstiriigi ajal.

Leedu president Valdas Adamkus autasustas professor Rein Rauda 16. veebruaril olnud Leedu iseseisvuspäeva puhul ordeni Teenete Eest Leedu Ees komandoori ristiga (ordeni kolmas järk).