Veerand emakeeletundidest kaob õppekavast?

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu järgi väheneb eesti keele ja kirjanduse kohustuslik õppemaht gümnaasiumis praeguselt 12 kursuselt 9 kursuseni, teatasid emakeeleõpetajad, kelle hinnangul see muudatus toob kaasa ohtlikke tagajärgi.

Eesti praegune emakeele õppemaht on üks väiksemaid Euroopas ning õppemahu vähendamine viiks eesti keele jätkusuutlikkuse allapoole kriitilist piiri, teatas Eesti Emakeeleõpetajate Selts avalikus pöördumises riigijuhtidele ja haridusavalikkusele.

Selts hoiatab, et emakeeleõppe mahu vähendamine toob kaasa ohtlikke tagajärgi.

Õpetajate hinnangul väheneb nii noorte keeleoskus nii otseses (õigekeelsus) kui ka laiemas tähenduses (tekstide mõistmise ja loomise võime), väheneb noorte lugemus, sellega seoses ka sõnavara ja väljendusoskus, kultuuris orienteerumise võime. Samuti väheneb gümnaasiumilõpetajate võime õpinguid jätkata eestikeelses kõrgkoolis ja toime tulla tööelus.

Nii peavad pedagoogid eesti keele ja kirjanduse õppemahu järjekordse vähendamise katset otseseks ohuks eesti rahvuskultuuri ja -riigi säilimisele: kui kaob keel, siis kaob ka kultuur ja omariiklus.

"Peame vältimatult vajalikuks säilitada eesti keele ja kirjanduse kohustuslik õpe gümnaasiumis vähemalt senises mahus, 12 kursuse ulatuses."

„Teeme ettepaneku suurendada eesti keele ja kirjanduse kohustuslike kursuste arvu, nii et emakeele osakaal oleks 20 % kohustusliku õppe mahust nagu Euroopas keskmiselt,” seisis avalikus pöördumises.