"On selge, et USA uuel administratsioonil on tugev soov muutuda ja see sisendab optimismi," vahendab Reuters asepeaministri sõnu.

Samas ei näe Venemaa vajadust kohese vastuse järele ning mingeid omapoolseid järeleandmisi senistes tüliküsimustes nagu raketikilp või Gruusia konflikt Ivanov ei maininud, vahendab AP.

Ivanov väitis ka, et Venemaa ei ole mõjutanud Kõrgõzstani, et viimane lõpetaks Afganistani missiooni jaoks vajaliku USA lennuvälja võimaldamise oma territooriumil.

Kui Vene asepeaministrilt küsiti, millised võiksid olla Venemaa poolt USA-le tehtavad järeleandmised, vastas Ivanov, et "me ei ole turul ja me ei kauple nii nagu seal kaubeldakse".

Biden kohtus enne Ivanovi ka Gruusia president Mihheil Saakašviliga, kellele ta kinnitas, et see on Gruusia enda otsus, kas ta tahab NATO-ga ühineda või mitte.

Saksa liidukantsler Angela Merkel, kes on suhtunud skeptiliselt Gruusia NATO liikmeks saamisesse, ütles varem sama konverentsi raames, et Gruusia võib ühel päeval saada alliansi liikmeks, kuid ta ei täpsustanud, millal see aeg võiks olla.

BBC analüütiku hinnangul on hoolimata muutunud "meeleolumuusikast" võimalik tajuda, et USA uue administratsiooni ja Venemaa suhetes on praegu veel millestki rohkemast vara rääkida. Näiteks toonitas Biden oma eilses kõnes vastuseisu Venemaa mõjusfääri ideele ja Gruusia separatistide iseseisvuse tunnustamisele, samal ajal kui Ivanov kinnitas endiselt Moskva vastumeelsust NATO laienemise ja raketikilbi suhtes.