"Ma tulen Euroopasse USA uue administratsiooni nimel, mis on seadnud eesmärgiks luua uus toon Washingtonis ja Ameerika suhetes üle maailma," vahendab Reuters Bideni sõnu Münchenis peetaval julgeolekukonverentsil. "Me lööme kaasa. Me kuulame. me konsulteerime. Ameerika vajab maailma just nii nagu ma usun, et maailm vajab Ameerikat."

Kuid samas rõhutas Biden, et USA on endiselt valmis kasutama sõjalist jõudu, et oma riiklikku julgeolekut kaitsta. "Meie julgeoleku ja meie ideaalide vahel ei ole vastuolu. Nad tugevdavad teineteist. Relvade jõul saavutasime me oma vabaduse ja läbi ajaloo on relvade jõud meie vabadust kaitsnud. See ei muutu."

Mitmeid teemasid puudutanud kõnes kutsus Biden NATO liitlasi üles panustama rohkem Afganistani missiooni, takistama ühiselt Iraani tuumarelvastumist, vähendama tuumaarsenali ning peatama "ohtlikku tendentsi" suhetes Venemaaga.


Samas ei teinud Biden oma kõnes otseseid avaldusi, kuid analüütikute hinnangul oli oluline märk juba tema osalemine üritusel, kus tavaliselt esindab USA-d kaitseminister.


Enne kohtumist spekuleeriti palju teemal, kas Biden teatab Bushi administratsiooni poolt Ida-Euroopasse planeeritava raketikilbi projekti peatamisest või ümbervaatamisest. Venemaa on olnud raketikilbile ägedalt vastu ning ähvardab raketikilbi rajamise puhul oma raketivõimekust Kaliningradi oblastis tõsta.


"Me jätkame raketikilpide arendamist, et astuda vastu Iraani kasvavale võimekusele, tingimusel, et väljatöötatav tehnoloogia on töökindel ja efektiivne," ütles Biden selle küsimuse kohta. "Me teeme seda konsulteerides oma NATO liitlaste ja Venemaaga."


Bidenil on plaanis homme kohtuda ka Vene asepeaministri Sergei Ivanoviga, mis oleks uue administratsiooni ja Moskva seni kõige kõrgematasemilisel kohtumine.


"Me oleme valmis Iraaniga rääkima ja pakkuma väga kindlat valikut jätkake oma senist suunda ning te saate survet ja isolatsiooni või loobuge oma ebaseaduslikust tuumaprogrammist ja terrorismi toetamisest ning saate tõsiseltvõetavad stiimulid," kommenteeris Biden Iraani tuumaprogrammiga seotud probleemistikku.


Ajalehe New York times hinnangul võib Bideni kõne taustal öelda, et pinged Washingtoni ja Moskva vahel võivad jätkuda ka Barack Obama valitsuse ajal, sest loodetud "pidurit" Biden raketikilbi projektile ei tõmmanud.

Oluline on ajalehe hinnangul ka märkida, et kõne peeti vaid natuke aega pärast seda, kui Venemaa mõjutusel tõrjutakse Kõrgõstanist välja USA lennuväebaas, mis on oluline Afganistani missiooni jaoks. Afganistan on aga Obama administratsiooni üks välispoliitilisi prioriteete.


Ei ole siiski selge, kas Bideni väljaütlemised raketikilbi osas olid märgiks Bushi poliitika jätkamisest või oli tegu osaga kauplemisstrateegiast - Venemaa koostööd peetakse vajalikuks näiteks Iraani ja Põhja-Koera ohjeldamiseks.

Samuti tõrjus Biden oma kõnes Venemaa poolt kasutusel oleva "mõjusfäärid" idee ja ütles, et Obama jätkab NATO poliitikaga otsida koostööd sarnaselt mõtlevate riikidega.

"Me ei nõustu Venemaaga kõiges," kõneles asepresident. "Näiteks USA ei tunnusta Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisvate riikidena. Me ei - me ei - tunnista, et mingil riigil oleksid mõjusfäärid. Me seisukohaks jääb, et iseseisvatel riikidel on õigus teha ise oma otsused ja valida oma alliansid."