Valitsus kiitis negatiivse lisaeelarve heaks
„Eesti riik peab olema võimeline maksma oma õpetajatele, tuletõrjujatele, politseinikele palka ja eakatele pensione ka pikemas perspektiivis,“ ütles peaminister Andrus Ansip põhjendades riigi vajadust kokkuhoiuks. Valitsus arvestas otsust langetades nii Eesti Panga kui ka teadlastest koosneva ekspertgrupi soovitusi, kuhu kuulusid Raul Eamets, Jaak Leimann, Märten Ross ja Urmas Varblane.
Valitsus otsustas vähendada riigieelarvest palka saavate isikute palgafondi 10 protsendi võrra, mille sisse on arvestatud kolm protsenti 2009. aasta eelarves külmutatud tegevuskulude osa.
Valitsus otsustas, et pensionid tõusevad selle aasta aprillist viis protsenti, mis tähendab, et pensionid tõusevad suurusjärgus 230 krooni.
Alates 1. aprillist ei hüvitata esimesi haiguspäevi ravikindlustuse arvel. Ravikindlustatu omaosalus suureneb ühelt päevalt kolme päevani ning järgmise viie haiguspäeva kulud jäävad tööandjate kanda. Alates üheksandast haiguspäevast kompenseerib haiguspäevad haigekassa. Haigekassas vabaneb selle muudatuse tulemusel seni haiguspäevade hüvitamiseks planeeritud umbes 460 miljonit krooni.
Valitsuse otsuse kohaselt väheneb ka kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksu protsent 0,83 protsendipunkti ehk siis selleks osaks oleks varasema 11,93% asemel 11,1%. Ka seatakse kohaliku finantsjuhtimise seaduse vastuvõtmisega omavalitsustele piirid laenamisele.
Kaitsekulutused käesoleval aastal jäävad tasemele 1,75 protsendini SKP-st.
Lisaks saavutati kokkuhoid teede-ehitusele suunatavate vahendite arvelt ligikaudu 800 miljoni krooni ulatuses — vastavalt muutustele kütuseaktsiisi laekumise prognoosis ja riigieelarve maksutulude arvelt kavandatud vahendite asendamise kaudu Euroopa Liidu vahenditega.
Keskkonnainvesteeringute keskuse siseriiklikeks programmideks mõeldud vahendid vähenevad 350 miljoni võrra ja põllumajandustoetusi kärbitakse 100 miljoni krooni ulatuses.
Eesti Panga riskistsenaariumi järgi võib Eestis majanduslangus tänavu olla 8,9 protsenti. Kui riskistsenaarium peaks realiseeruma ja riik eelarvekulutusi ei kärbiks, saaksid reservid, mida riik on kuni 2008. aastani kogunud, kiiresti otsa. Detsembri lõpu seisuga on riigil reserve suurusjärgus 20 miljardit krooni.
„Me oleme olnud varasematel aegadel reserve kogudes ettenägelikud ja me ei peaks seda ettenägelikkust praegu minetama,“ ütles peaminister Ansip.
Esmaspäeval koguneb erakorraliselt valitsuskabinet, et täpsustada tegevuskulude kokkuhoiu jaotust ministeeriumite vahel.
Rahandusministeerium koostab koostöös teiste ministeeriumitega kahe nädala jooksul lisaeelarve eelnõu koos kõigi vajalike õigusaktide muudatustega.
Valitsus peaks lisaeelarve heaks kiitma kolmapäeval, 18. veebruari erakorralisel istungil ning esitama selle riigikogule 19. veebruaril.
