Haiglajuhid: eriarsti järjekorrad pikenevad
Arstide liidu hinnangul oli ravimite, haiglaaparatuuri ja meditsiinitarvikute käibemaksu tõstmine 5-9 protsendini väga vale samm, mis viib tervishoiust välja miljoneid kroone.
“Kui haige ei pääse õigel ajal arsti vastuvõtule, võib tüsistuste ja krooniliste haiguste ägenemise ravi minna kallimaks kui maksutõusust saadav tulu,” leiavad arstid oma avalduses.
Hoolimata kulutuste suurenemisest ei anna haigekassa haiglatele patsientide ravimiseks senisest rohkem raha, sest haigekassa hinnakirjas on raviprotseduuride hinnad jäänud eelmise aasta tasemele. Seetõttu on haiglad sunnitud ilmselt vähendama ravimiseks kulutatavat raha, et maksta soojaarveid.
Pingeline majandusolukord sunnib juba praegu haiglaid töötama kokkuhoiurežiimil ja vaatama üle kulukohad.
Lääne-Tallinna keskhaigla juhi Boris Kirti sõnul on nende haiglas näiteks peatatud töötajate mobiililimiidid. Siiski tunnistavad haiglajuhid, et kitsaste olude tõttu kannatavad eelkõige ikka patsiendid.
“Mis see muud tähendab, kui et raviteenuste järjekorrad pikenevad,” ütleb Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee. Sama kinnitab Kirt: “Eriarsti vastuvõtule pääsemine muutub järjest raskemaks.”
Keskhaiglatega üsna samas seisus on ka Tallinna lastehaigla. “Lastehaigla eelis on aga see, et maja on täielikult renoveeritud ja sisustatud,” ütleb Tallinna abilinnapea Merike Martinson.
“Ressursse saab suunata ainult laste raviks ja hea kaadri hoidmiseks. Siiski on mõnevõrra tulnud vähendada raviteenuste mahtu.” Martinson rõhutab, et ka rasketel aegadel peaks arstiabi olema kättesaadav. “Igasugused muud kulutused, ka investeeringud, tuleb edasi lükata.”
Riigieelarvest rahastatakse Eestis vaid Põhja-Eesti regionaalhaiglat (rahvasuus Mustamäe haigla) ja Tartu Ülikooli kliinikumi. Ülejäänud haiglad saavad raha haigekassale laekunud sotsiaalmaksudest ja jaopärast toetusi omavalitsustelt. Mõlemad haiglajuhid on seda meelt, et riigil on eesmärgid paigast ära.
“Tervishoid ja haridus peaks olema peamised valdkonnad, millega riik tegeleb,” ütleb Kirt. “On ju riigi huvides, et inimene oleks terve, teeks tööd, maksaks makse ja tooks sellega ühiskonnale kasu. Seetõttu peaks ta saama õigel hetkel vajalikku ravi, sest haige inimene on riigile kadunud ressurss.”
Allikvee näeb ainsa väljapääsuna raskest olukorrast ühtse Tallinna haigla loomist, mis aitaks kulusid kokku hoida.
“Hetkel on vaja ellu jääda,” lausub Allikvee ja tõdeb, et kahe elustamine on kahtlemata märksa vaevanõudvam kui ühe elustamine. “Liitmine tähendaks, et kuigi haiglad paiknevad mitmes hoones üle linna, liidetakse nende juhtimine.”
Kirt ühendamist ei toeta. “Meil on oma eripära, neil oma,” leiab ta. “Majandusinimesena ei näe ma sellest kasu ei patsiendile, personalile ega riigile.”
