Vene rakette hakkavad sihtima mehitamata lennukid

Venemaa hakkab sel aastal katsetama perspektiivset mehitamata lennumasinat, mis suudab palju kära tekitanud mobiilsetele operatiiv-taktikalistele raketikompleksidele Iskander anda tulejuhtimiseks vajalikku infot.

Vene kaitseministeeriumi jaoks mehitamata lennuaparaate tootva kontserni Vega uute programmide direktor kontradmiral Arkadi Sõroježko ütles infoagentuurile RIA Novosti, et uue piloteerimata luure- ja rünnakuotstarbelise kompleksi katsetusteks kulub esialgsetel andmetel kaks aastat.

Iskanderi lühimaaraketid sattusid maailma üldsuse luubi alla pärast eelmise aasta 5. novembrit, mil parlamendi mõlemale kojale aastakõnega esinenud Venemaa president Dmitri Medvedev ähvardas need kompleksid Kaliningradi oblastisse paigaldada — see oleks vastuseks USA kavatsustele viia oma raketitõrjekilbi elemendid Ida-Euroopasse.

Eile ilmusid mitmel pool meedias teated, et Venemaa peatab oma töö Iskanderite paigaldamise osas Kaliningradi enklaavi, sest ka Ameerika Ühendriigid on võtnud maha hoogu oma raketitõrjesüsteemi osade paigutamise osas Tšehhi ja Poolasse.

Hiljem lisas Vene kaitseministeeriumi kõrge ametnik, et raketikompleksite ettevalmistamist enklaavi paigutamiseks pole alustatud, seetõttu on selle plaani peatamisest rääkimine ebakorrektne ja ennatlik.

Taktikalised raketid Iskander (NATO klassifikatsioon SS-26 Stone) lendavad 50 kuni 400 kilomeetri kaugusele (Iskander-E kuni 280 ja Iskander-M kuni 400 km). Neil on mitmeosaline, eralduv lõhkepea. Igale mobiilsele kompleksile on paigutatud kaks raketti.

Iskander on võimeline edukalt hävitama vaenlase raketisüsteeme, suurtükipatareisid, õhutõrjekomplekse ja lennuväljadel paiknevaid lennukeid, komandopunkte, tsiviilinfrastruktuure ja muid väiksemaid maapealseid sihtmärke.

Raketid võivad lennata raskelt ennustatavat trajektoori pidi ja manööverdada ning seetõttu võivad edukalt vältida tabamist õhutõrje või raketitõrjesüsteemide poolt.