Ministeerium: Viioli kohtutäitur teeb korralikku tööd

Justiitsministeerium lõpetas järelevalve Avo Viioli kohtutäituri suhtes ja leidis, et kohtutäitur on teinud kõik, mis seaduses võimalik, et Kultuurkapitali juhina kasiinos miljoneid maha mänginud Viiolilt võlga kätte saada. Samas on Viiol maksnud tagasi ainult 19 900 krooni.

Järelevalve ja õigusteeninduse talitus on jõudnud veendumusele, et kohtutäitur Kaire Põlts on teinud oma tööd korralikult, ütles Delfile justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.

Kuna Viiol ei maksnud eelmisel aastal riigile oma võlast tagasi sentigi ja ka tema varasemad tagasimaksed on tilkunud vaevaliste mõnesajakrooniste kannete kaupa, siis tekkis Delfil ootuspärane küsimus, kas tõesti võib Viiol maksta või mitte maksta ning sellest ei olene mitte midagi.

Ning järsku pole kohtutäitur Kaire Põlts kasutanud kõiki oma võimalusi?

Viioli väitel pole tal võlamaksmiseks sissetulekuid, kuid natuke rohkem kui aasta tagasi kirjutas Eesti Ekspress, et Viiolil on osalus kahes Ida-Virumaal tegutsevas firmas.

Viioli sõnul ta sealt palka välja ei võta, kuid Delfit konsulteerinud advokaadi sõnul saab kohtutäitur arestida võlglase osaluse firmas — seda siis, kui võlgnikule kuulub enamusosalus firmas. Kui mitte, siis otsustab enamusosaluse omanik tulu reinvesteerida ja dividende mitte välja võtta ning kohtutäituri võimuses pole suurt midagi.

Tartu Ülikooli õigusteaduste doktor Jüri Saar ütles Delfile, et kui ilmneb kuritahtlus võla maksmata jätmisel, siis saab kohtutäitur esitada kohtule esildise selle kohta, milline peaks olema võlgniku edasine saatus.

Kohtutäitur Põlts arvas Delfiga rääkides, et kui kohtuotsuses pole võla mittemaksmisele järgnevat toimingut lahti kirjutatud, siis ei järgnegi midagi. Nii see siiski pole: kuritahtliku võlgniku edasine saatus on kirjutatud seadustesse.

Viiol riisus 1999. aasta detsembrist kuni 2002. aasta augustini kultuurkapitalist üle 8,5 miljoni krooni. 2003. aasta jaanuaris mõistis kohus Viioli kaheks aastaks ja kaheks kuuks vangi, kuid ta vabanes 2004. aasta veebruaris enne tähtaega. Sellest ajast alates on mees 8,5 miljonist kroonist tagasi maksnud 19 900 krooni.