Praeguste andmete kohaselt eraldatakse õppehoonete nüüdisajastamiseks ja täiustamiseks ligi pool miljardit krooni, millest 400,33 miljonit saadakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, 70 646 471 krooni aga riigieelarvest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul võib summa kasvada lõpuks kuni 700 miljoni kroonini, sest praegu töötatakse projektiga veel edasi.

„Seni on puuetega laste riigikoolidele eraldatud rahasummad üsna väikesed olnud, seega on ka nende olukord kehvapoolne,” rääkis Lukas Päevalehele. „Viimaks on ministeeriumil õnnestunud aga kaua kõhelnud valitsust ja Riigi Kinnisvara ASi veenda, et rasketele aegadele vaatamata ei saa puuetega laste õpikeskkonna arendamise programmi seisma panna. Algul olid tegelikult plaanis veelgi suuremad investeeringud, ent keerulise majandusolukorra tõttu tuli hoog maha võtta.”

Haridusministri hinnangul on erivajadustega laste koolide seisukord võrreldes omavalitsuste haldusalasse kuuluvate tavaõppeasutustega olnud kontrastselt halvem seetõttu, et erikoolide õpilased kuuluvad vähemusrühma ning ka nende vanemad ilmutavad tavaliselt vähest initsiatiivi õpikeskkonna parandamiseks.

„Tänu suuremahulisele investeeringule saavad neli puuetega laste riigikooli lähiajal täiesti uued hooned, ligi 20 koolis tehakse aga põhjalikud rekonstrueerimistööd,” kinnitas Lukas.

Ehkki täielikult rahuldati ainult 11 kooli projektitaotlused, ilmutasid suurt rõõmu ka nende koolide direktorid, kes näevad tulevikus vaid teatud osa soovitud rahasummast.

Tartu Hiie kool, mis on oma üle 300 õpilasega Eesti suurim puudega laste õppeasutus, sai õpilaskodu rekonstrueerimiseks soovitud 50 miljonist vaid 30 miljonit, kuid ometi on selle juhid enam kui rahul. „See investeering teeb mind väga õnnelikuks,” oli kooli direktor Heidi Klein heldinud. „Töötan selle kooli juhina juba üle 20 aasta, viimati saime natukene suurema rahasumma, aga pea 14 aastat tagasi maja akende vahetamiseks.” Samal ajal nentis ta, et raha tegeliku kättesaamiseni on veel pikk tee minna.

Tallinna äärelinnas asuva Heleni kooli taotlustest rahuldati veidi alla poole, mis tähendab sealsete kasvandike jaoks 15 miljoni krooni eest uue õpilaskodu saamist. Praegu on 20 poissi ja kaheksa tüdrukut surutud kahte magamistoaks kohaldatud ruumi, milles puudub nii tualett kui ka korralik pesemisruum.

Paraku jäävad saamata tõusvate istepinkidega auditoorium kuulmispuudega noortele ning minibassein liikumispuudega lastele ravivõimlemiseks. Rahuldamata jäeti ka uue lifti ehitamise taotlus, mis oleks taganud ratastoolis lastele teisele korrusele pääsemise.

„Tore siiski, et sellegi raha saime,” nentis direktor Airi Püss. „Loodame, et tulevikus antakse raha ka teiste vajalike täienduste jaoks.”

Kiigemetsa kooli direktor Urmas Paju rääkis jällegi, et nende kool esitas küll kaks taotlust kokku ligi 39 miljoni krooni suuruste investeeringute tarbeks, ent riigilt ei antud kummagi toetuseks sentigi. „Olime väga kurvad, kui kuulsime, et raha jääb saamata,” kurtis Paju. „Samas on arusaadav, et üle riigi on tunduvalt halvemas olukorras koole, mis tõesti on sõna otseses mõttes kokku kukkumas.”

45 erivajadustega õpilaste koolist esitas kokku 55 taotlust 31 kooli. Rahuldati 22 õppeasutuse, sh 18 riigikooli ja nelja kohaliku omavalitsuse haldusalasse kuuluva kooli toetustaotlused.

Taotlused olid esitatud väga erinevate vajaduste tarbeks, näiteks võimla renoveerimiseks ja spordiinventari soetamiseks ning muusika-, tegevus- ja liikumisteraapiaruumide ehitamiseks ja sisustamiseks. Lisaks taotleti raha õpilastele vajalike ruumide, nagu õppeklasside, kööginurkade ja pesemisruumide väljaehitamiseks ja möbleerimiseks.

Mõned koolid taotlesid raha selleks, et luua tingimused piirkonna eripedagoogilise nõustamiskeskusena tegutsemiseks, samuti taotleti võimalust hakata tegutsema sotsiaaltöö ja eripedagoogika praktikantide praktikabaasina. Parandada sooviti ka õpilastele vajalikke rehabilitatsioonivõimalusi ja tugisüsteeme.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid