Kava peaks plaanide ko­ha­selt jõus­tu­ma ju­ba 2009. aas­ta esi­me­ses poo­les, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Rah­vus­ringhää­lin­gu te­ge­vus — eri­ti uues mee­dias — soo­vi­tak­se pan­na ot­se­ses­se sõltu­vus­se era­sek­to­ri tah­test või taht­ma­tu­sest. Sel­le ta­ga on eelkõige suur­te era­ka­na­li­te lo­bitöö,” põru­tas ERR-i nõuko­gu esi­mees And­res Jõesaar.

„Kui era­ka­na­lid väi­da­vad, et mõni meie al­ga­tus kah­jus­tab nen­de era­hu­vi­sid, siis ERR peaks nen­dest soo­vi­dest loo­bu­ma,” tut­vus­tas ta olu­kor­ra ab­surd­sust. Prae­gu­se sei­su­ga on ta­ga­jal­ga­de­le ae­tud ju­ba 19 rii­gi rah­vus­ringhää­lin­gu esin­da­jad, ka­va kin­ni­ta­mi­se poolt on kolm rii­ki.

Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi rii­gi­han­ge­te ja rii­gia­bi osa­kon­na ju­ha­ta­ja Eve Kis­lo­vi sõnul oleks era­ka­na­li­tel võima­lik sel­list in­fot oma­des kon­ku­ren­ti­de plaa­ne hil­jem oma hu­vi­des ära ka­su­ta­da. „Maail­mast on näi­teid ka konk­reet­se­te koh­tu­la­hen­di­te koh­ta, kus hil­jem on ise sar­nas­te plaa­ni­de­ga väl­ja tul­dud,” mär­kis ta.

Kis­lo­vi sõnul lä­heb ka­va vas­tuol­lu ka Ams­ter­da­mi pro­to­kol­li­ga, mis pöö­rab tä­he­le­pa­nu ringhää­lin­gu­sek­to­ri eripä­ra­le Eu­roo­pa kul­tuu­ris. „Rah­vus­ringhää­lin­gu­te suh­tes tu­leks see­ga ko­hal­da­da kon­ku­rent­si­reeg­li­test läh­tu­valt eri­reeg­leid,” mär­kis ta. „Li­saks peaks iga liik­mes­riik ise nen­de küsi­mus­te üle ot­sus­ta­ma,” sõnas ta. Kis­lov kin­ni­tas, et ko­mis­jo­ni­ga kir­ja­va­he­tu­ses olev ra­han­dus­mi­nis­tee­rium toe­tab sel­les küsi­mu­ses tu­ge­valt ERR-i.

Kul­tuu­ri­mi­nis­tee­riu­mi mee­dia- ja au­to­riõigu­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Pee­ter Sook­ruus ütles, et sel­li­sel ku­jul võrd­sus­tab ka­va ava­lik-õigus­li­ku ringhää­lin­gu hu­vid era­ka­na­li­te kom­merts­hu­vi­ga.

„Siin on ri­ku­tud ka teh­no­loo­gi­li­se neut­raal­su­se põhimõtet, ku­na uue­le mee­dia­le püütak­se ava­lik-õigus­li­ku ringhää­lin­gu pu­hul ra­ken­da­da ran­ge­maid reeg­leid,” mär­kis ta. Era­ringhää­lin­gul sel­li­ne ko­hus­tus puu­dub.

Sook­ruu­si sõnul saak­sid era­ka­na­lid soo­vi kor­ral ERR-i aren­gut pi­dur­da­da ning seelä­bi võõrduks rah­vus­ringhää­lin­gust just noo­rem sihtrühm, ke­da uue mee­dia la­hen­du­sed kõige enam pae­lu­vad ja kes on tra­dit­sioo­ni­li­sest mee­diast kau­ge­ne­mas.

Kok­kuvõttes pa­kub ka­va Sook­ruu­si sõnul ka liialt tõlgen­dusvõima­lu­si. „Ütle­me, et ERR ta­haks väl­ja tul­la uue, ETV3 ka­na­li­ga. Kui­gi tra­dit­sioo­ni­li­ne te­le­ka­nal, on for­maal­selt te­gu uue as­ja­ga ja jäl­le lä­heks va­ja era­ka­na­li­te lu­ba. Vas­tus oleks ju et­te tea­da,” li­sas Sook­ruus.


Erakanalid kriitikaga ei nõustu

TV3 te­gev­di­rek­to­ri Too­mas Va­ra hin­nan­gul te­ki­tab ERR paa­ni­kat seal, kus sel­leks põhjust ei ole. „V­äi­de, et kol­man­dad osa­poo­led hak­ka­vad kont­rol­li­ma ava­lik-õigus­li­ku ringhää­lin­gu tee­nus­te osu­ta­mi­se tin­gi­mu­si, on peh­melt öel­des mee­le­vald­ne. Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni eesmärk on suu­ren­da­da rii­gi poolt an­ta­va abi ehk ra­ha ­ka­su­ta­mi­se lä­bi­paist­vust,” ütles ta ja li­sas: „P­rae­gu­se ERR-i jaoks on see loo­mu­li­kult hir­mu­tav idee.”

Ka­nal 2 pea­di­rek­to­ri Ur­mas Oru hin­nan­gul ei muu­daks tea­ti­se­ga nõus­tu­mi­ne reaal­set olu­kor­da Ees­ti mee­dia­maas­ti­kul. „Kir­jasõnas tun­dub see kind­las­ti fan­taa­siat te­ki­tav, aga kui pal­ju võiks prak­ti­li­ses elus neid uu­si tee­nu­seid tul­la? Võib-ol­la see mõju­tab Eu­roo­pa rii­ki­de va­na ja sis­se­juur­du­nud mee­diat roh­kem kui Ees­ti dünaa­mi­list mee­diat. Ega see tea­tis ta­gantjä­re­le ik­ka mi­da­gi ei muu­da,” lei­dis Oru.