Samas rõhutas Ilves oma eelsõnumis Aserbaidžaani meediale viit märksõna. „Demokraatia, õigusriik, läbipaistvus, sõna- ja mõttevabadus — need on tähised, mille saavutamist on Eesti ikka oluliseks pidanud,” meenutab Herkel oma blogis presidendi sõnumit.

„Detsembris tõusis Aserbaidžaanis päevakorrale välisraadiote — Ameerika Hääle, Vabadusraadio ja BBC — litsentside lõpetamine traditsioonilistel sagedustel. Säärane ähvardus on kordunud aastast aastasse, kuid nüüd tehti see teoks,” kirjutab Herkel

„Vaba ajakirjanduse põhimõtteid järgivad välisraadiod pole 1. jaanuarist alates enamikule kuulajaist kättesaadavad. Probleem poleks ehk väga tõsine, kui Aserbaidžaanis valitseksid kõrged pressivabaduse põhimõtted, aga kahjuks see nõnda ei ole.”

Herkeli sõnul tehti aasta lõpus veel üks kaalukas otsus: märtsi keskpaigaks kavandatud referendumil küsitakse, kas Aserbaidžaani põhiseaduses sätestatud kahe ametiaja piirang presidendile jääb kehtima või see kõrvaldatakse. Kui asi on juba rahvahääletusele viidud, siis pole ilmselt vaja kaua mõistatada, millise otsuseni jõutakse. Piirangu eemaldamine oleks kõike muud kui euroopalik. Samas lõpetaks see spekulatsioonid sellest, nagu võiks järgmiseks presidendiks saada hoopis Ilham Älijevi abikaasa.

„On ka rida „väiksemaid uudiseid”. Viimati sain teate ühelt kohalikult inimõiguste kaitsjalt, kellega raportöörid on pidevalt kontaktis. Ta kirjutab, et siseminister algatas tema vastu kohtuasja, mille menetlus liigub harvanähtava kiirusega.”

Kahetsusväärselt on inimõiguste ja demokraatlike vabaduste piiramine süvenev suundumus kogu SRÜ ruumis, võttis Herkel olukorra kokku.