Eelmise aasta lõpus lahvatas Kohila vallas prügiskandaal. Elanikud hakkasid sõdima igakuise kohustusliku prügiveo vastu ja kinnitasid, et selline kohustus rõhub vaid nende rahakotile ega too mingisugust kasu, kuna vallarahvas nii või teisiti kompostib biolagunevaid jäätmeid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ajendatuna inimeste pahameelest pöördus Raplamaa omavalitsuste liit riigikogu ja keskkonnaministeeriumi poole ning tegi ettepaneku vastava punkti muutmiseks, sätestades prügivedamise kohustuse vaid korra kvartali jooksul, või volitamaks kohalikke omavalitsusi oma haldusterritooriumi eri osades korraldama sobivat jäätmeveosagedust.

Nüüd on paljukirutud jäätmeseadusel haaranud sarvist ka keskkonnaministeerium, kus on ettevalmistamisel jäätmeseaduse muutmise eelnõu, millega kavatsetakse muuta ka kohaliku omavalitsuse korraldatavat olme- ja teiste tavajäätmete käitluse regulatsiooni. E-valitsusse peaks eelnõu jõudma jaanuari lõpuks.

Keskkonnaministeeriumi jäät­meosakonna juhataja Peeter Eek rõhutas, et pahameelt äratanud kohustust niisama lihtsalt kaotada ei või.

„Kohustuslik jäätmete äravedu on terves Euroopas üldi­seks normiks,” selgitas ta. „Ma arvan, et kui selle sagedust ka vähendada, siis ei tohiks miinimum ületada kaheksat nädalat. Praegu on kõik veel lahtine.”

Eegi hinnangul tulevad kohalikud omavalitsused oma elanikele küll lahkelt vastu ja nõustuvad, et korraldusliku jäätmeveo kohustus pole alati õigustatud, ent nad ei kanna mingit vastutust metsa alla koguneva prügi eest.

„Olen veendunud, et kui kohustuslik prügiveokorraldus kaotada, siis ilmuks praht otsekohe metsa alla tagasi,” nentis ta. „See, kui inimesed väidavad end prügi komposteerivat, peaks olema aga garanteeritud.”

Garantiid on Eegi hinnangul võimalik saavutada kahel juhul — kas tuleb teha prügi liigiti kogumine kohustuslikuks või peavad omavalitsuste esindajad hakkama ukselt uksele käima ja kontrollima, et majapidamistes olmejäätmeid tõesti kompostitakse.

Järgmise nädala alguses toimub riigikogus istung, kus arutatakse muu hulgas seda, kuidas jäätmeseadust muutvat eelnõu menetlema hakatakse.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants märkis, et kui eelnõu jaanuari lõpus e-valitsusse jõuab, siis hakatakse seda menetlema veebruari alguses.

Uue eelnõu järgi võib valla- või linnavalitsus lugeda soovijad jäätmeveoga mitteliitunuks, kui omavalitsus on veendunud, et isik ei ela kohustusest vabastataval kinnistul.

Lisaks sellele soovitatakse kehtestada neile, kes on vabastatud korraldatud jäätmeveost, kohustus anda korra aastas kirjalik selgitus jäätmete käitlemise kohta ja esitada seda tõendavad dokumendid, näiteks prügila kviitung. Kui jäätmeveost vabastatud isik jätab selgituse tähtajaks esitamata, loetakse ta jäätmeveoga liitunuks.

Uue eelnõu kohaselt peavad omavalitsused kindlustama, et suurjäätmete kogumiskohad, s.t eelkõige jäätmejaamad asuksid jäätmevedajast mitte kaugemal kui 15 kilomeetrit. Jäätmeseadust täiendatakse ka punktiga, mille kohaselt hakkavad kohalikud omavalitsused kandma oma haldusterritooriumil jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kulud sellisel juhul, kui KOV-i jäätmevedajate registrisse kantud jäätmevedajatest on 2% kohustusest vabastatud.