Jahiseltsi juht: looma pähe inimest tulistada võimatu
Tegemist on sellisel juhul kas õnnetusega, tulirelva vale käsitlemisega või hoopis muude põhjustega. „Sa lihtsalt ei kasuta tulirelva, kui sa ei ole veendunud objektis, mida näed,” ütles Lump.
Tema sõnul juhtub sarnaseid hooletusest tulenevaid õnnetusi ka näiteks politseis ja sõjaväes.
Lump rõhutas, et ehkki ühisjahil tagab ohutusnõuete täitmise jahijuhataja, siis igaüks vastutab ainuisikuliselt oma tulirelvaga ümberkäimise eest.
Hooletud jahituristid?
Kahes kolmest õnnetuses polnud tegu Eesti kodanikega, vaid jahituristidega.
29. novembril kell 14.40 tulistas 1946. aastal sündinud mees Raplamaal Juuru vallas Härgla küla lähistel metsas jahikaaslast. Ülakehasse tabamuse saanud 1955.a sündinud mees suri sündmuskohal. Mõlemad mehed olid Soome kodanikud, jahti korraldas kohalik jahiselts.
22. novembril lasi Saaremaal püssi autosse asetanud jahimees end kogemata maha.
21. oktoobril sai Pärnumaal Varbla vallas Paadermaa külas 1977. aastal sündinud mees jahikaaslase püssist näo piirkonda haavata. Õnnetuses osalejad, isa ja poeg polnud Eesti kodanikud.
„Saaremaal toimunu on hooletu tulirelva käsitusega seotud õnnetus, selliseid juhtub ka politseis, sõjaväes. Raplamaa õnnetuses osalejad olid välisriigi kodanikud, kuna aga on algatatud kriminaalasja uurimine, ei saa EJS midagi öelda,” ütles Hegne Lump.
Nii ränkade vigade eest maksab hooletu jahimees halvemal juhul eluga, nagu juhtus Saaremaal, või vastutab kriminaalkorras.
Eksimuste eest ohutuseeskirjade vastu võidakse jahimees aga ka jahiseltsi liikmete hulgast välja arvata.
„Tean, et väljaheitmist on rakendatud, see on aga suurim häbi, mis käib jahimehele au pihta,” ütles Hegne Lump. Samuti võidakse jahimees väiksemate eksimuste korral suunata ilma relvata ajajaks.
Väljavõte jahiseaduse jahiohutuse paragrahvist (§43):
(1) Jahil jahipidamisvahendeid kasutav isik vastutab jahipidamisvahendite käsitsemisel ohutuse eest.
(2) Ühisjahil tagab ohutusnõuete täitmise jahijuhataja
