Möödunud aastal väljastas tervisekaitseamet 182 tõendit, mis lubasid soovijatel töötada välismaal. Praegu alustavad piiritagused meditsiiniasutused taas arstide värbamist Baltimaadest. Eesti kutsub omakorda tööle välisarste.

Tervishoiuameti juhi Üllar Kaljumäe sõnul ei lahku 90% noortest arstidest välismaale. Kaljumäe väitel on nad 2008. aastal väljastanud dokumendid EL isikute vaba liikumise õiguse tagamiseks kokku 13 arstile ja hambaarstile. 2007 aastal ülikooli põhiõppe lõpetanutest on seni välismaale tööleminekuks dokumendid välja võtnud kokku 14 arsti ja hambaarsti.

Samas lõpetab aastas keskmiselt ülikooli põhiõppe aastas 100-110 arsti ja 25-30 hambaarsti. Seega võtab välismaale minekuks dokumendid Tervishoiuametist vahetult pärast ülikooli põhiõppe lõpetamist umbes 10 % lõpetanutest, mitte aga 90%, nagu kirjutas Delovõje Vedomosti.

Eestist lahkuvad peamiselt noored meedikud-doktorandid, kuna neile ei laiene arstide töötasu suurendamise kokkulepe.

“Soov teenida kolm-neli korda suuremat palka, saada teadmistele vastav töö, enesetäiendamise võimalus — see kõik kaalub üle hirmu ebastabiilsuse, kriisi, laenude ja töötuse ees,” seletab Tallinna kiirabibrigaadi töötaja Jelena Lapotškina, kes kirjutas hiljuti alla lepingu Norra raviettevõttega ning poole aasta pärast sõidab sinna tööle.

“Näiteks Norras, Soomes ja Rootsis saab õde kolm-neli korda suuremat palka,” lisab Jelena. “Juba enne Tartu Ülikooli lõpetamist peavad paljud üliõpilased läbirääkimisi raviasutustega riikides, kus nad tahaks töötada. Õpivad keeli. Statistika järgi jääb Eestisse 5-10 protsenti lõpetanuid”.

Tervishoiuamet teeb põhjaliku uuringu selle kohta, kas dokumendid välja võtnud isik on ka tegelikult välismaale tööle läinud kaks korda aastas, aasta keskel ja aasta lõpus. Senised uuringud näitavad, et välismaale siirduvad reaalselt tööle umbes 60% nendest, kes selleks dokumendid Tervishoiuametist välja võtavad.

“Praktiliselt puudub võimalus välismaal tööle saamiseks ilma, et Tervishoiuametist oleksid võetud selleks vajalikud dokumendid — see tähendab seda, et ilma Tervishoiuameti teadmata ei saa arstid, kes on Eesti kodanikud või siin alaliselt elavad isikud, välismaale tööle siirduda,” selgitas Kaljumäe.

Teistest riikidest pärit arste esitab taotluse enda registreerimiseks Eestis umbes 10-15 arsti aastas. Viimastel aastatel on see arv mõnevõrra suurenenud (2005 aastal oli neid pigem alla 10).

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid