Andres Langemets: Jätke venelased rahule

Miskipärast kõlab venelane eesti keeles nagu sõimusõna. Seda taipasid igasugu haridusjuhid juba 1960. aastail. Ei tohtinud ütelda ’venelane’, vaid vene rahvusest see ja see.

Samamoodi silmakirjalik tundub mulle mõningate poliitikute jätkuv püüe jaotada siinseid venekeelseid venelasteks, ukrainlasteks, valgevenelasteks, tatarlasteks, aseriteks jne. Keeletunnuse järgi on nad ju puhtalt venekeelsed nõukogulased, nende rahvus pole ei see ega teine, vaid — nõukogude.

Ma ei saa aru, miks neid moositakse. Miks mingid sotsioloogid teevad lakkamatult, iga paari kuu tagant küsitlusi, et kas venelased usaldavad Eesti riiki, kas neil on siin turvaline tunne jne.

Miks minult ei küsita, kas ma Vene riiki ja venelasi usaldan? Muidugi ei usalda. Miks ma vaatan pigem Soome kui Vene telekanaleid? Sest ma ei usalda neid sindreid kuigivõrd.

Kes tellib sotsioloogide küsitlused? See töö maksab prisket raha. Ja nagu elu on näidanud: gallupite ja pollide tulemus sõltub peaaegu alati küsimuste sõnastusest. Minu mäletamist mööda õpetati seda omal ajal kõiksugu Iividele ja Liividele, et sotsioloogias on küsimus põhiline — kui tegu pole just salati või moosi populaarsuse uurimisega.

Jäetagu need venelased/nõukogulased ometi rahule! Nad pole ei liha ega kala. Kultuuriringkonnas on ammu teada mõnikümmend head inimest, kellega saame ühist asja ajada. Ülejäänutega pole midagi teha, kuigi nendegi hulgas on keni inimesi.

Olen paarkümmend aastat elanud Lasnamäel nn multikultuurses seltskonnas. Aasta-aastalt tahetakse minuga üha rohkem suhelda eesti keeles. Ma pole neilt venekeelseilt tuttavatelt tõesti küsinud, et kas nad usaldavad Eesti riiki. Miks nii lolli küsimust üldse esitada? Seda riiki ei usalda ju aeg-ajalt ka mina. Kas ma olen siis venelane?

Head poliitikud ja ajakirjanikud, jätke need muulased ometi rahule! Las nad elavad ja kohanevad, nad on sümpaatsed inimesed koos oma etniliste veidrustega. Kas meil siis pole veidrusi?

Ei maksa muulaste pärast ühtelugu omavahel tülli pöörata. Sest kes kaklevad selle probleemi pärast — ikka eestlased omavahel! Venekeelsete häält ja arvamusi ei kosta kuigivõrd. Ainsad teated tulevad sotsioloogidelt, kelle uurimuste tellijad on mulle teadmata. Aga tellijad maksavad ja tulemused on ootuspärased. Kas tõesti keegi ei näe, et asjad nihkuvad siiski ise paika? Ma süüdistaksin pigem Eesti äriringkondi: alates pangaautomaatidest, kus miskipärast on valida kolm keelt, kuigi need lihtsad käsklused võiks üks venelane ka riigikeeles selgeks saada.

Tööpakkumistel nõutakse miskipärast ka vene keele oskust, kuigi ligi paarkümmend aastat on riigikeeleks olnud eesti keel. Rahvusreetureid tuleks ikka otsida pankurite ja ärimeeste hulgast, mitte rahva seast. Raha eest müüakse isad ja emad, rääkimata emakeelest.

Rahvas saab ikka hakkama, üks- või mitmekeelsena. Rahvas moodustab kas või siinsamas Lasnamäel multikultuurseid kooslusi, pole neil häda midagi. Näiteks on paar venelast mu molu telekas (ETV-s) näinud — ja tulevad seda mulle järgmisel päeval ütlema. Nad ei pidavat neid kanaleid jälgima, aga näe, jälgivad ikka.

Muidugi on asi neis 100 000-s hääles ja võimalikes valijates. Nagunii lähevad venelaste hääled Keskerakonnale, ükski muu erakond ei suuda end nende silmis enam populaarseks kergitada. Rong on läinud. Kes midagi maha magas, mõelgu ise, miks nii läks.