„5000 aasta eest ulatus meri praeguse linnavalitsuse välistrepini. Tuulisele kaldapealsele tekkis kalastajate-hülgeküttide hooajaline asula, mille arheoloogid aastatuhandete ladestuste alt taas nähtavale tõid,“ selgitas Aas.

„See kiviaegne asulakoht märgib Tallinna ajaloo algust, kuigi kalurite peatuspaigast linna tekkimiseni kulus veel tuhanded aastaid,“ lisas Aas.

„Tallinn on tuhandeid aastaid pikema ajalooga paik, kui arvasime,“ ütles abilinnapea Taavi Aas Raepressi teatel.

„Vabaduse väljakult kiviaegse asulakoha leidmine tähendab arheoloogidele sama, mis kosmoseuurijatele esimesed fotod kuu tagaküljest,“ rõhutas väljakaevamisi juhtiv Guido Toos. „Loode-Eesti on kiviaja leiukohtade poolest kasin. Midagi sellist on varem avastatud vaid Jägala jõe suudmes toimunud kaevamistel.“

Toosi sõnul on kiviaja kultuurkiht Vabaduse väljaku all kohati kuni poole meetri paksune ning selle arheoloogikühvliga läbikaevamine nõuab nii kannatlikust kui aega. „Ehitaja ja linnavalitsus on meie tegemistesse suhtunud suure poolehoiuga ning arheoloogilistel töödel kaotatud aeg püütakse tasa teha muude tööde organiseerituma läbiviimisega.“

Abilinnapea Aasa sõnul eksponeeritakse leitud esemed ning kiviaegset asulat ja väljakaevamist tutvustav fotomaterjal uuenenud väljaku jalakäijate aatriumis.