Eestis pere loonud Türgi kapten jäi passist ilma

Elukutse valiku tõttu on Türgi kodanikust kapten Murat Kilic Eestist pikalt eemal ja see takistab tal Eesti passi saamist.

34-aastane Kilic abiellus eestlanna Anneliga juba 1997. aastal ja neil on kaks last. Abiellumisest saadik on Kilic, kelle kvalifikatsioon lubab juhtida mis tahes maailma otsas kaptenina ükskõik kui suure tonnaažiga laeva, Eestis elanud alalise elamisloa alusel. Pere kodu asub Rae vallas, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kilic taotles Eesti kodakondsust esimest korda 2006. aastal. Kuigi praeguseks on Kilic saanud riigikohtult eitava vastuse, väärib märkimist, et nii ringkonnakohtus kui ka riigikohtus jäi üks kohtunik otsuse langetamisel eriarvamusele. Kilic on täitnud kõik nõuded, sooritanud põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise ning eesti keele eksami.

Eitav otsus põhineb paiksusnõudel — Kilic ei ole nimelt viie aasta vältel viibinud igal aastal Eestis vähemalt 183 päeva. Elamise ja viibimise tähenduse on kodakondsus- ja migratsiooniamet võrdsustanud, kuigi „viibimine” asendati 2006. aastal seaduses „elamisega”.

„Meremehe merel viibimine ei ole käsitatav mujal elamisena. Samamoodi elab ju ka näiteks kaugsõiduautojuht oma kodus Eestis, mitte kabiinis,” selgitas Kilici advokaat Alar Urm büroost Lextal.

„KMA on täitevorgan, kuid riigikohus oleks võinud ka mõistlikkuse printsiibist lähtuda. Mis mõte siis seaduse sõnastuse muutmisel oli?” imestab Murati abikaasa Anneli Kilic, kel on taskus Tartu ülikooli juuradiplom. „Nende viie aasta jooksul viibis Murat kodus umbes 130–140 päeva aastas, rohkem ei olnud lihtsalt võimalik. Lisaks võttis ta pooleks aastaks töölt palgata puhkust keeleeksamite sooritamiseks,” rääkis Anneli.

Topeltkodakondsust Türgi seadused ei luba. Ka peaks Murat minema 1,5 aastaks sõjaväkke sünnimaale, kus ta muidu viibib aastas umbes kaks nädalat. Teisalt — kuni Kilicil puudub Eesti kodakondsus, ei saa ta siin laevakaptenina tööd.

„Seega diskrimineerib seadus Kilicit, kuna seab kodakondsuse saamise eelduseks tema ametist loobumise,” ütles advokaat Urm. See aga on vastuolus põhiseadusega, mis sätestab inimese ühe põhi-õigusena õiguse valida tegevus-ala, elukutset ja töökohta.

„Kogu austuse juures Eesti seaduste vastu arvan ma, et mul on õigus Eesti kodakondsusele,” ütles praegu Omaani lähistel tööl viibiv Kilic. „Armastan Eestimaad, sest siin on mu perekond. Kuid peret on vaja toita ning Eesti lipu all kaptenist madalama kvalifikatsiooniga ma rahul ei ole. Miks peaksingi?“ lisas ta.

Kristina Leer siseministeeriumist ütles, et kolmapäeval tuleb valitsuse kabinetiistungil arutlusele seadusemuudatus. „Kaalutakse Eestis 183 päeva elamise kohustuse mittearvestamist õi-gustatud põhjustel,” teatas ta.

KOMMENTAAR

Tõnu Anton, riigikohtunik:

“Püsivalt Eestis elamise nõude sisu peaks muutuma koos Eesti ning Eesti elanikkonna elulaadi muutumisega, sealhulgas EL-is tunnustatud töösuhete iseloomu väärtusega ning arvestama vajadust kaitsta pereväärtusi. Ka põhiseadust tuleb võimalusel mõista ja kohaldada selliselt, et see toetab Eesti arengut ja juba toimunud muutusi, sealhulgas tööjõu vaba liikumist Euroopas.”

Oliver Kask, Tallinna ringkonnakohtu kohtunik:

“Kodakondsust taotleva isiku sulandumise tagamiseks võib pikemaajaline Eestis viibimine olla küll toetav faktor, kuid efektiivne sulandumine võib aset leida konkreetsetest asjaoludest sõl-tuvalt ka juhul, kui isik viibib suurema osa ajast Eestist eemal, kuid see on seotud tööga ning Eestiga seob teda eraelu. Pigem soosivad need väited üksikjuhtumi põhist sätte kohaldamist.”.