Kopli tänava alguses asuv Balti jaama turg kaob omanikfirma Pasiphae OÜ juhatuse liikme Olev Vahteri sõnul praegusel kujul mõne aasta möödudes.

“Seejärel kerkiksid sinna eelkõige elu- ja ärihooned,” märkis ta. Vahter ütles, et neil on olemas piirkonna esialgne visioon ning valmis makett, kuid mingist kindlast projektist ei saa tema sõnul veel rääkida. “Detailplaneeringu kehtestamine võib aega võtta mitu aastat, aga kui kõik laabub, siis kerkivad seejärel alale kaubandus-, äri- ja eluruumid. Ei ole välistatud, et leiab pinna ka turu edasitegutsemiseks.”

Kesklinna vanema Marek Jürgensoni sõnul on linna võimalused uue turu avamiseks piiratud, sest linnal puuduvad sobivad kinnistud. “Kuigi Balti jaama turg asub ametlikult Põhja-Tallinna linnaosas, kasutavad sealseid ostuvõimalusi ka kesklinna ning vanalinna elanikud,” ütles Jürgenson. “Leiame, et turg, kuhu elanikel on hea juurdepääs, kus kaubavalik on teistsugune kui kauplustes ning hinnad paindlikumad, võiks säilida igas linnaosas.”

Ümber kavatsetakse ehitada ka Telliskivi tänaval asuvad endised Kalinini elektroonikatehase hooned.

“Tahame alast kujundada korraliku kvartali koos eluruumide, kontorite ja kaubanduspindadega,” tutvustas kinnisvaraarendusega tegeleva OÜ Bonaprix juhatuse liige Ivar Lukk. Tööd peaksid lõpule jõudma 2012. aastaks.

Ala esialgse lahenduse on koostanud OÜ Arhitektuuriagentuur eesotsas arhitekt Inga Raukasega. Idee kohaselt tuleks jaama kõrval asuvate maaliinide bussipeatuste ja parkla asemele maa-alune ühissõidukiterminal, sellest korrus allapoole autoparkla.

Raukase sõnul ei sobinud ükski lahendus, mis oleks sõidukid väljakule jätnud. Sedasama kinnitas ka linnaplaneerimisameti osakonnajuhataja Lia Gailan. “Ülesanne oli muuta väljak jalakäijatele avatuks,” sõnas ta.

KOMMENTAAR

Iir Hermeliin, Tallinna Linnateatri peakunstnik:

“Turg kui institutsioon peaks kindlasti Kalamajja või selle külje alla jääma. Kesklinnas on küll Keskturg, aga see jääb kaugeks.

Minu jaoks on turg suhtlusnurk: kui nädalavahetusel on vähegi aega, panen tururiided selga ja lähen lobisema!

Mul on oma kindlad müüjad: üks mees, kes teab häid sirmikukohti, teine, kes müüb koriandrit. Alati saan professionaalseid nõuandeid kalaletist, kartulionu oskab soovitada õiget kartulit.

Lisaks on turg hea integreerumiskatel: kõik “Vladimirid” üritavad purssida eesti keelt ja mina püüan vene keeles vastu rääkida.”