Moskva suursaadik Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) juures Dmitri Rogozin ütles intervjuus ajalehele Moskovski Komsomolets, et allianss ei peaks sekkuma Gruusia konflikti, kuna ükski osapooltest ei kuulu organisatsiooni ning NATO-le pole ka antud mandaati otseseks sekkumiseks.

Rogozini arvates tahtis USA, kes on NATO juhtriigiks, luua Gruusiasse oma Kaukaasia baasi, kuid kui president Mihheil Saakašvili augustikuine avantüür lõppes fiaskoga, siis Washingtonis mõisteti, et selle ülesande täitmine on sattunud kahtluse alla.

Arukad poliitikud, nende seas ka NATO omad, on šokis Saakašvili Lõuna-Osseetias kordasaadetust ning peavad teda hullumeelseks, ütles Rogozin. Tema sõnul mõistavad kõik, et nii kaua kuni Tbilisis istub selline juht nagu Saakašvili, siis ei saa tõsiselt rääkida mingist Gruusia NATO-sse vastu võtmisest.

„Kuid kui alliansis jäävad peale täiesti irratsionaalsed meeleolud ja ettearvamatule Saakašvilile antakse lähiajal ikkagi üle NATO-ga liitumise tegevuskava (MAP), siis bloki Euroopa liikmed riskivad võõrasse Venemaa vastasesse sõtta sattumisega. Siis ei saa Venemaal agressori (Gruusia) poolele astunud NATO-ga enam mingeid suhteid olla – seda ma võin teile öelda täie kindlusega,“ ütles Moskva NATO esindaja ajakirjanikule.

Rogozini sõnul mõistab Saakašvili ja teised temasugused ameeriklaste õlale patsutusi lähenemisena NATO-le, mis toimib indulgentsina nende agressiivsetele püüdlustele ja USA näol on tegemist omamoodi saatana advokaadiga, mis tõttu hakatakse ebaadekvaatselt ja vastutustundetult käituma.

„Venemaa pelgab alliansi struktuuride lähenemist oma piiridele. Kuid muidu me NATO-t ei karda. Meie tuumapotentsiaal on piisav. Kuigi Lõuna-Osseetia edukas kampaania näitas, et meil on aeg ümberrelvastuda. Me vajame väljaõpetatud, kaasaegseid, kõrgtehnoloogilisi relvajõude ja kiirreageerimisjõude. See annab võimaluse anda igale agressorile vastulöök ning kindlustab meie huvisid võtmepiirkondades,“ lisas Rogozin.