„Idee on sama vana kui inimkond ja ma ei tea juhust, kus ta läbi ei kukkunud,” ütleb Igor Gräzin Reformierakonnast, kirjutab Võrumaa Teataja.

Ometi kerkib lastetusmaksu kehtestamise idee järjekindlalt esile. 1998. aasta 22. augustil avaldas toonane haridusminister Mait Klaassen Postimehes arvamusloo, milles pidas maksukoormuse sidumist laste arvuga paratamatuseks. „Loogiline ja vajalik on kehtestada teatud east alates lastetusmaks ja siduda tulumaks otseselt laste arvuga perekonnas,” kirjutas Klaassen.

Kümme aastat hiljem, 21. augustil avaldas Maaleht intervjuu tuntud tohtri Peeter Mardnaga, kes üheselt nõudis lastetusmaksu sisseseadmist, et tagada inimeste ­võrdne kohtlemine. Lisaks on lastetusmaksu teema üles tõstetud ka riigi osalusveebis, kus inimesed saavad poliitikutele nõu anda ja värskeid ideid välja käia.

Sama üksmeelselt, nagu olid Riigikogu liikmed endale kuluhüvitiste määramise osas, on nii koalitsiooni kui opositsiooni liikmed vastu lastetusmaksule.

„Olen ise omal ajal poissmehest palgasaajana lastetusmaksu tasunud ja küll ei mäleta, et see maks oleks mind motiveerinud perekonnaseisu muutma ja lapsi muretsema,” ütles roheline Valdur Lahtvee. Pigem motiveerivad tema hinnangul viljakas eas kodanikke peret looma ja lapsi saama suuremad maksusoodustused meelepärase kodu rajamiseks ja tööga teenitud tulu senisest suurema osa jätmine pere heaolu tarbeks.

„Olen väga pessimistlik lastetusmaksu kogumise suhtes,” ütles Heimar Lenk Keskerakonnast. „Kui me praegu ei suuda kätte saada rohkem kui 10 000 peidus oleva isa alimente, mis lastetusmaksust siis veel rääkida saame.”

Lengi pessimismi jagab ka erakonnakaaslane Inara Luigas: „Kuna meie riik on valedele alustele ja moraalile üles ehitatud, ei aita rahvuslust päästa ei emapalk ega lastetusmaks.”

„Eestis elab kümneid tuhandeid inimesi, kes on väga õnnetud, sest nad on väga lapsi tahtnud, kuid pole neid tervislikel põhjustel saanud,” ütles sotsiaaldemokraat Hannes Rumm. „On täiesti mõeldamatu, et riik karistab neid õnnetuid inimesi omalt poolt lastetusmaksuga, nagu seda tegi N Liit.”

„Maksustada saab kõike: habeme kandmist ja selle maha ajamist,” rääkis Igor Gräzin. „Mõlemad need maksud olid Peeter Suurel olemas.” Hoopis teine teema on tema sõnul see, kas ühiskond ja riik teevad piisavalt selleks, et lapsi sünniks rohkem ja nad kasvaksid normaalsetes kodudes „kus oleks kõht täis, raamatud riiulitel, arvutimängud prügikastis, riided seljas ja armastus olemas”.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid