Kevadises majandusprognoosis ennustati tänavuse aasta majanduskasvuks 3,7% ja järgmiseks, 2009. aastaks 6,4%. Selle aasta esimese kvartali majanduskasv oli kõigest 0,4% ning teises kvartalis läks Eesti majandus 1,4%-ga langusesse, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Pole mingit põhjust eeldada, et majandusprognoos erineks tonaalsuselt kuidagi viimastest majandusnäitajatest,” nentis ka üks rahandusministeeriumi ametnik, soovimata siiski täpseid arve enne tänast avalikku tutvustust välja käia.

Nii tulebki eri isikute hinnangul lisaks seni välja käidud üheksale miljardile eelarvet kärpida veel paar miljardit. Sellise vihje andis juba üle-eelmisel nädalal oma intervjuus Eesti Päevalehele ka rahandusminister Ivari Padar, öeldes, et kui praegu räägime 96,3 miljardi krooni suurusest eelarvest, mida ministrite taotlused ületavad üheksa miljardi võrra, siis majandusprognoosi avalikustamise ajaks peab riik olema valmis näiteks 94 miljardi krooni suuruseks eelarveks.

Majandusekspert Raivo Vare ütles reedel Kuku raadio “Nädala tegija” saates võimalikku pessimistlikku majandusprognoosi kommenteerides, et “paha uudis küll, kuid see pole veel lõplik”.

Vare sõnul on meid praegu toitnud hea usk ja tegelikkusest hiljem tulev statistika, mille toetus seisneb ka selles, et ekspordiga on meil lood praegu veel suhteliselt hästi.

Lisaks majandusprognoosi tutvustamisele läheb rahandusminister Ivari Padar täna valitsuskabineti ette kärbete kogupaketiga, mis sisaldab kõiki maksuküsimusi ning veel mõne valimislubaduse edasilükkamise ettepanekuid.

Vare ütles, et riigimehelikust loogikast lähtudes peab olema valmis tegema ebapopulaarseid otsuseid kohe, kui on veel võimalik midagi muuta. “Mitte siis, kui on hilja ja kui on vaja läbi tohutu pisarate, vere ja kõige vajalikumate asjade kallale mineku hakata kokku tõmbama — nii, nagu praegu on juhtunud,” kritiseeris Vare poliitikute eelmise aasta valesid otsuseid.

Varet häirivad ka eelarveläbirääkimistel paremat positsiooni saada üritavate ministeeriumide nutulaulud teemal, kuidas kõik olulised asjad varisevad kohe kokku, kui nad selleks varem plaanitud raha ei saa. “Aga kokkutõmbamise vajadus oleks hoopis teine, kui aasta tagasi oleksid olnud teistsugused otsused. Ja see “oleks” ei olegi “oleks”, selleks olid kõik eeldused olemas peale poliitilise tahte,” kinnitas Vare.

Lisaks keerulisele 2009. aasta riigieelarvele võib lõhki minna ka selle aasta säästueelarve, mida kaudselt ennustas hiljuti ka maksuamet.

Amet tõdes poolaasta maksulaekumisi analüüsides, et vaatamata kolme miljardi suurusele kärpele käesoleva aasta esialgu plaanitud kulusummadest võib ka lisaeelarve puhul tänavuses eelarves haigutada miljardikroonine auk. See võib aga tähendada, et ilma täiendava negatiivse eelarveta on valitsus detsembri lõpus silmitsi ohtliku ja reaalse defitsiidiga.