Ajaleht: näljastreigi ajal suri noor vang
Näljastreigiga nõutakse vangide hierarhias madalamal seisva vangi-toidujagaja ametist eemaldamist. Tegemist on pikima vangide ja juhtkonna vahelise vastasseisuga Eesti Vabariigi ajaloos. Seni ei ole vangla juhtkond vangide nõudmisele toidujagaja välja vahetada vastu tulnud ning suure tõenäosusega ei kavatsegi tulla.
Toidust loobumist alustati Tallinna vanglas alates 17. juulist. Kui alguses streikis umbes sadakond vangi, siis 25. juulil liitus nendega veel poolsada. Kuna vanglad alluvad justiitsministeeriumile, teatasid selle ametnikud, et vangla juhtkond ei kavatse taolistele provokatsioonidele alluda.
Den za Dnjom-i palvele esitada vanglas toimuva näljastreigi kohta täpsustavaid küsimusi vastas justiitsministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ivi Papstel, et kõik oluline, mida ministeerium on streigi kohta öelda tahtnud, on kajastatud ministeeriumi pressiteadetes.
Samasugune olukord tekkis vanglas ka aastaid tagasi, kui toitu pandi jagama kunagisest politseitöötajast kinnipeetav, kuid see olukord lahendati rahumeelselt.
Mingeid läbirääkimisi ega kompromisse vangla juhtkond näljastreikijatega seekord nõus ei ole tegema.
Samas tähendab streik vaid loobumist vangla poolt pakutavast toidust. Vangla poest ostetud toidu söömist peavad nälgijad lubatavaks. Teisiti oleks enamik streikijaid juba tänaseks nälga surnud.
Pikka aega vangladirektorina töötanud, kuid nüüd eraettevõtjana leiba teeniv Olavi Israel meenutas Den za Dnjom-ile üht vanglastreiki enda praktikast Rummu vanglas, kui jõustus vangistusseadus ja enam ei lubatud vangidel poest piiramatult osta. "Seal pidi eriüksus ikka mitu korda nägu näitama," meenutas Israel. "Tegime vangide hulgas selgitustööd, mida siis toetasid igaks juhuks valves olevad maskiga mehed." Toonane streik kestis nädalapäevad.