E-tervise idee ehk kavatsus hakata meditsiinidokumente kasutama digitaalsel kujul, tekkis juba 2003. aastal. Praegu on Euroopa Liidu toetusel Eestis töös neli suuremat e-tervise projekti: digitaalse terviseloo infosüsteem (digilugu), digiregistratuur, digiretsept ning suuremahuliste uuringutulemuste arhiveerimiseks mõeldud digipilt.

Eestis on olnud probleemiks leida ID-kaardile hästi töötavaid ning efektiivseid rakendusi. E-tervist puudutavad projektid on ühed suuremad ning laiaulatuslikumad, mille abil üritatakse selles suunas edasi minna.

E-tervise idee rakendamiseks on loodud Eesti E-tervise sihtasutus, mille ülesandeks on rakendada tervishoiusüsteemis nüüdisaegseid tehnoloogiaid, mis võimaldaks arstidel tõsta ravi kvaliteeti ning riigil saada paremat ülevaadet tervishoiusüsteemi protsessidest. Sihtasutuse loojateks on sotsiaalministeerium ning tervishoiuteenust osutavad asutused.

Praegu puudub patsiendil sisuliselt kontroll selle üle, kes ja milleks kusagil raviasutuses tema andmeid vaatab - registratuuris asuvad paberkandjal tervisekaardid on põhimõtteliselt asutuse paljudele meditsiinitöötajatele kättesaadavad ning nende vaatamisest ei jää maha ühtegi jälge. Ka nendes raviasutustes, kus terviseandmed on juba digitaliseeritud, ei ole üldjuhul mindud kontrollitava turvalise logi teed ning seda, kes ja milleks andmeid vaatab, süsteemis kas ei fikseerita või vähemalt pidevalt ei jälgita.

Seaduse kohaselt on igaühel õigus tutvuda kõigi digiloos tema kohta leiduvate isikuandmetega, neid sinna täiendavalt esitada ning soovi korral ka oma andmete kasutamist piirata. Kõik patsiendi tehtud tahteavaldused on arstidele kohustuslikud, kaasa arvatud keeld mõnel arstil tema haiguslooga tutvuda, ning inimesel on õigus igal ajal oma tahet muuta.