Kõige suurem on lõpetajate puudujääk, võrreldes riikliku koolitustellimusega, 3+2 magistriõppes ja doktoriõppes, kus kõrgkoolid on suutnud koos tasulistel õppekohtadel lõpetanud üliõpilastega tagada vähem kui 60% riikliku koolitustellimusega tellitud lõpetajatest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samuti jättis 2006/2007. aastal õpingud esimesel aastal pooleli iga neljas sisseastuja. Silma paistis Tallinna tehnikaülikool, kus rebaseaastal jättis õpingud pooleli 40% kõikidest riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppijatest.

Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) juhatuse liikme haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas Grete Mägi hinnangul on põhjusi mitmeid: tööturule sisenemine mõjub motiveerivamalt kui akadeemilise karjääri tegemine ning kolmeaastast õpet nähaksegi kui terviklikku kõrgharidust, mitte aga ettevalmistust spetsialiseerumiseks magistrantuuris. EÜL-i hinnangul on põhjus ka muutunud hoiakutes — elukesev õpe on praegu juba kehtiv eluviis ja seetõttu ei läbita kõrgkoolides väljakujunenud õpiradu järjestikku, vaid peetakse vahepeal pikemaid pause.

“Enne järgmise astme õpinguid hindavad noored järjest enam omandatud teadmiste katsetamist tööpõllul,” leidis Mägi.

Suurimad probleemid valitsevad riigi poolt prioriteetseks kuulutatud loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas. Aasta-aastalt on vähenenud sisseastumiseks vajalike riigieksamite sooritajate arv, kuid gümnaasiumi lõpetajate koguarv ei ole veel langenud. See vastuolu on viinud olukorani, kus kõrgkoolid ei suuda neile riikliku koolitustellimusega esitatud õppekohti täita. Aruanne näeb võimaliku pääseeena gümnaasiumilõpetajatele kohustusliku riigieksami kehtestamist ühes reaalaines.

Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp leidis, et soovida jätab ka ülikoolidevaheline vähene koostöö. “Üliõpilaste väbamisel oleme praegu sunnitud tegutsema kui konkurendid,” märkis ta. Õppeprorektor märkis, et õppekavadele mõeldakse atraktiivseid nimesid üliõpilaste peibutamiseks, kuid sisu poolest on kattuvused suured.

Kübarsepa hinnangul peaks huvi kasvatamine ebapopulaarsee erialade vastu toimuma koostöös ja riigi toetusel. Samuti on Kübarsepa sõnul paljudes riikides loodus-, täppis- ja tehnikaerialade propageerimiseks riiklikud programmid juba alates lasteaedadest.

Seevastu EÜL-i hinnangul on riiklik koolitustellimus loodus- ja täppisteaduste erialadel ebaproportsionaalselt suur. See ongi viinud olukorrani, kus üliõpilane ei tule eriala õppima huvist, vaid soovist saada riigieelarvelisele ehk tasuta kohale.

“Pärast (esimese õppeastme — toim) lõpetamist jääb aga riikliku tellimuse eesmärk täitmata, kuna huvipuuduse tõttu valitakse edasine töö mõnes teises sektoris,” märkis Grete Mägi. Katkestamise põhjustab Mägi hinnangul see, et madal sisseastumislävend toob õppima ka need, kelle jaoks õppekava täitmine on liiga raske. Sarnase põhjuse toob välja ka riigikontrolli audit.

Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Heli Aru teatas, et koolitustellimuse poliitikas ministeerium järske muudatusi teha ei plaani. Samas valmistatakse ette uut rahastamismudelit, mille koostamisel lubas ministeerium arvesse võtta OECD soovitusi rahastada erinevaid õppevaldkondi võrdselt.

“See tähendab, et mitte suurel määral lisada riiklikke vahendeid loodus-, täppis- ja tehnikaerialadele,” ütles nõunik. Ebapopulaarsete erialade edendamiseks vajalik koostöö saab Aru sõnul käia ainult koostöös ettevõtjatega. “Mõned on selle ka ära tabanud, näiteks info- ja kommunikatsiooniettevõtete liit või Eesti Energia,” lisas Aru.