Sõõrumaa lammutaks kasutu peapostkontori
“Ega praegusel hetkel talle mingit mõistlikku funktsiooni leida ei saa,” ütles Sõõrumaa. “Kuid ma kardan, et seda maha ka võtta ei lasta — kui lagedest tilkuvat jäähalligi linnaplaneerijad lõhkuda ei lase, siis seda ammugi mitte.”
Ala detailplaneering hoonet lammutada ei luba, küll aga lubab praegu üheksa meetri kõrgust postimaja teha kõrgemaks 15 meetrini. Tingimus on, et esialgne hoone säilib.
Linnaarhitekt Endrik Mänd leidis, et just selline detailplaneering on arvestanud kõigi tingimustega ja on praegu parim. “Lammutamist pole me isegi kordagi linnaplaneerimisametis arutanud,” lausus Mänd. “Praegu saaks hoonele ehitada peale iseseisvate kandepindadega ehitise, sest peapostkontori hoone ehituskonstruktsioonid lisa ei kannataks.” Uue ehitise kandelahenduseks võiksid Männi sõnul olla postid, mida võiks ehitada ka läbi senise hoone.
Sõõrumaa sõnul tehti linnaplaneerimises tõsine viga juba siis, kui anti luba ehitada postimaja kõrvale kobarkino, mis ka pärast postkontori lammutamist takistaks ideaalset ligipääsu Rotermanni kvartalile. “Isegi postkontorit lammutades paraneks juurdepääs Rotermanni kvartalile ainult mõnevõrra,” ütles Sõõrumaa. “Käisin kunagi välja idee luua enda rahadega läbipääs Rotermanni kvartali alt kuni Ahtri tänavani, kuid ka see ei läinud läbi. Loodetavasti vaatavad tulevased linnaplaneerijad linna siiski laiema pilguga.”
Postimaja lammutusloa saamiseks on krundi tulevasel omanikul kaks varianti — esmalt taotleda senise detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, mida Mänd pidas väga ebatõenäoliseks, sest see ei tooks ehitusõigust. Teise variandina jääb taotleda uut detailplaneeringut, mille saamine võib aega võtta paar aastat. “Kuna tegu on niivõrd keskse alaga, siis järgneb sellele ka avalik arutelu, kus kõik saavad proteste esitada,” sõnas Mänd.
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul pani postifirma kinnistu müüki, sest hoone oli peapostkontoriks sobimatu ja ebatulus. “Meil pole sellist keskust vaja — sinna juurde ei saa näiteks postiautosidki korralikult parkida,” lausus Atonen. “Eesti Post pole ka kinnisvarafirma, et me peaksime seda maja arendama hakkama.”
128 miljonit krooni on siiski kõigest alghind ja eeldatavasti tulevad ostupakkumised tunduvalt kõrgema hinnaga. “Me ei kavatse seda odavalt müüa, sest krundi asukoht on sisuliselt Tallinna kõige paremas kohas,” selgitas Atonen.
Tallinna postimajas oli esimene eskalaator
Tallinna postimaja ehitati vana bensiinijaama asemele 1980. aasta olümpiaregati eel samal ajal mitme teise, nüüdseks linnapilti kuuluva hoonega, näiteks Pirita purjespordikeskusega.
Postimajja ehitati ka Eesti esimene eskalaator, kuid see läks peagi rikki ja asendati 1988. aastal tavalise trepiga.
Eesti Posti nõukogu otsustas postimaja müüki panna 25. juunil käesoleval aastal. Konkurss loodetakse välja kuulutada selle kuu lõpuks ja müük lõpule viia järgmise aasta alguseks.
Arhitekt Raine Karp ja mastaapsed majad
Postimaja arhitekt oli Raine Karp koos Mati Raignaga.
Karpi loomingusse kuuluvad kolm 1980. aastate paekiviarhitektuuri suurhoonet: linnahall koos jäähalliga (valminud 1981), Sakala keskus (1985) ja Eesti rahvusraamatukogu, mille valmimiseks kulus kaheksa aastat (1985–1993).
Mullu märtsis lammutati suurte protestide saatel Karpi projekteeritud Sakala keskus.
Lammutusideid on mõlgutatud ka linnahalli kohta, kuid need pole siiski teoks saanud.
