Russofoobia-vastase Liiga loojad on tuntud Vene rahvuslased. Üks neist on tuntud Vene kaasaegse natsionalismi teoreetik, Poliitiliste Uudiste Agentuuri (APN) toimetaja ja Vene Ühiskondliku Liikumise liider Konstantin Krõlov.

Krõlov vestles venekeelse Delfi korrespondendiga russofoobia, demokraatia ja Baltimaadega seotud teemadel. Delfi avaldab katkendi sellest intervjuust.

DELFI: Balti riikides armastatakse väga hukka mõista kommunismi ja kommunistlikku ideoloogiat. Venemaa näeb selles russofoobia ilminguid. Milline on teie seisukoht? Ja kas kommunism on teie arvates russofoobne ideoloogia?

KK: Ma vaatan sellele tegevuse, mitte avalduse seisukohast. Pole saladus, et kommunismi rajajad — Marx ja Engels olid russofoobid — on teoseid, kus nad seda avalikult välja ütlevad. Vene sotsialistliku riigi looja Vladimir Iljitš Lenin on oma töödes — millest kõige tuntum on „Suurriiklikust šovinismist” — tihti deklareerinud oma vaateid, mida iga eelarvamuste vaba inimene hindab russofoobseteks.

Riigi poliitika ei ole tema sõnadest erinenud: Vene rahvas kannatas Nõukogude režiimi ajal väga, eriti selle varajases staadiumis. Venelastelt võeti ära eraomand, nad jäeti praktiliselt ilma võimust, sõdade, terrori ja nälja jms tulemusena vähenes suuresti nende arvukus. Ning Nõukogude režiimi, selles vormis nagu me seda teadsime, ei saa kindlasti pidada venelaste jaoks soodsaks asjaks.

DELFI: Kuid ta oli ebasoodus ka teiste rahvaste jaoks…

KK: Selles küsimuses on eriarvamusi. Näiteks, paljud rahvad peaksid, ausalt öeldes olema sellele režiimile tänulikud. Näiteks Baltimaad said oma iseseisvuse Lenini käest, tänu tuntud kokkulepetele, mis sõlmiti Saksamaaga. Sellest seisukohast, juhul kui need (Balti) riigid tunnistavad kodanlikke Balti riike oma õiguslikeks eelkäijateks või kui nad seovad endeid cordon sanitaire-riikidega (n-ö karantiini riigid), nagu neid toona nimetati, siis nad peaksid oma asutajate seas mainima ka Vladimir Lenini nime — antud juhul tuleb siiski olla järjepidev.

Ajalugu on selline, nagu ta on ja selles suhtes nende kommunismi vastasus tundub olevat veidi ülepakutud. Mis puutub üldse antikommunismi, siis väga tihti selle varjus rakendatakse sedasama, varem mainitud russofoobiat. See on banaalne võte, kui venelasi tahetakse milleski süüdistada ja neil määritakse kaela võõras süü.

Nii, et Baltikumi okupeerimise süü, kusjuures see termin on väga vaieldav nende jaoks, kes vähegi jagavad ajaloost, asetatakse üldse kõikide venelaste õlgadele. Vahel ma tahan öelda: „Ma pole okupeerinud teie Pribaltikat, ka minu vanemad pole seda teinud.” Veelgi enam, kas Nõukogude sõdurid, kes siia sisse marssisid kannavad seda süüd ja vastutust? Või lasub vastutus kommunistlikul võimul, mis näiteks koosnes suures osas nendest samadest lätlastest? Ja kui juba tahetakse patukahetsust, siis tuleks seda nõuda ka Läti punaste küttide eest, ilma kelleta Nõukogude võim Venemaal poleks tekkinud.

Minu arvates peaks ajalooline tõde, kui seda juba keegi taga ajab, olema täielik. Etteheiteid ei saa esitada vaid ühele poolele. Ja niinimetatud antikommunism, mis väljendub põhiliselt russofoobias, ei saa just selle pärast olla aktsepteeritav. See pole aus antikommunism, see pole üldse mingisugune antikommunism — see on puhas russofoobia antikommunismi sildi all.