Kolme kohta jäeti need esialgu siiski alles: Viljandi haiglasse, bussijaama ja Endla tänava Statoili bensiinijaama, kirjutas Sakala.

Taksofonide demonteerimise ajal veel Elionis töötanud, kuid praeguseks sealt lahkunud Toivo Lõhmus kinnitab, et taksofonidele andis suurima hoobi mobiiltelefonide areng.

“Kui peaaegu igaühel on mobiil taskus, milleks siis veel automaadid?” küsib ta.

On selge, et kõnede vähenemine ei päästa firmat taksofonide hooldamisest — aparaat peab ikka töökorras olema ning huligaanide lõhutud katkisi klaase tuleb parandada, hoolimata sellest, kas automaadiga üldse räägitakse.

Tänapäeva taksofonidel on ka üks haldajale üsna tülikas omadus: need töötavad akudel, mis laevad ennast siis, kui masinat kasutatakse. Kui kõnesid on imevähe, tuleb neid ekstra laadimas käia. Jälle lisakulu.

“Et taksofonidega räägitakse vähe, ei osteta eriti telefonikaarte. Vähene nõudlus tingib omakorda selle, et firmad ei taha raha telefonikaartide alla seisma panna ja neid müüki võtta,” nimetab Toivo Lõhmus veel ühe põhjuse, miks oli aeg enamik taksofone linnapildist kaotada.

Tänavu märtsis ei kasutatud Viljandimaal Toivo Lõhmuse andmeil peaaegu pooli taksofone üldse ja umbes 23-st võeti kõnesid rohkem kui 100 krooni eest.