Pihkvas kiusatakse Eesti kodanikke
Möödunud nädalal tegi Pihkva oblasti piirivalveülem Ivan Borjatšikov aga avalduse, milles hoiatas Eesti kaitseväes teeninud topeltkodakondsusega noormehi. “Piirivalvel on selliste ajateenijate nimed teada, mistõttu võib neil tekkida probleeme Venemaa Föderatsioonis, eriti õiguskaitseorganeis ja riigiameteis tööle saamisega,” teatas kindral Borjatšikov.
Seto kuningriigi ülemsootska Aare Hõrn tõdes, et konkreetseid inimesi, keda on Petserimaal kodakondsuse pärast taga kiusatud, ei tea ka tema. “On räägitud piiril, miilitsas, valimiskomisjonides töötavatest inimestest,” lausus ta. Hõrn tõdes, et kartus tööd kaotada võib olla põhjus, miks Eestis konkreetsetest juhtudest ei teata.
Eile Petserist koju Tallinna naasnud ajalehe Setomaa korrespondent, ema poolt setu päritolu Arvi Matve on samuti neist juhtudest kuulnud. “Konkreetselt ei ole keegi kurtma tulnud, et on kodakondsuse pärast kannatanud,” lausus Matve. Ta tõi näiteks, et Petseri linnapea Natalja Kurtšikova on ise topeltkodakondsusega.
Eesti kaitseressursside amet väitis, et neil pole eraldi arvepidamist nende topeltkodakondsusega inimeste kohta, kes on Eesti kaitseväes teeninud.
Ameti peadirektori asetäitja Peep Tombets tõi vastupidise näite. Eesti kaitseväes teenimisest oli mulluse aasta 1. detsembri seisuga seaduse kohaselt vabastatud 13 isikut, kellel on topeltkodakondsus ning kes on teise kodakondsuse aluses riigis ajateenistuses käinud.
Hõrna sõnul võib Eesti kaitseväes olla käinud kümneid Petserimaalt pärit noormehi, kellest osa võib olla ka Eestisse kõrgkooli või ametit õppima tulnud.
Pihkva piirivalveülem väitis eelmisel nädalal, et Pihkva oblastis, eelkõige Petserimaal, elab 10 000 topeltkodakondsusega isikut. Martin Miido Eesti kodakondsus- ja migratsiooniametist teatas, et neil puudub statistika Pihkva oblastis elavate Eesti kodakondsusega isikute kohta.
Hõrna hinnangul võib niisuguseid isikuid olla 5000 või isegi rohkem. Matve tõdes, et Eesti kodakondsuse taotlejaid on viimasel ajal Petserimaal üha enam.
Pihkva infoagentuuri enim loetud ja kommenteeritud uudiste seas on topeltkodakondsust puudutav uudis olnud viimasel nädalal kolmandal kohal. Üks anonüümne kommentaator arvutab, et kui Petserimaa 23 000 elanikust 10 000-l on topeltkodakondsus, siis on see pea kõigil tööealistel elanikel.
Kommentaatorid põhjendavad pragmaatiliselt, et Eesti sinine pass võetakse liikumisvabaduse pärast, mida pakub Schengeni viisaruum, kuhu Eesti kuulub. Kriitiliselt märgitakse, et kuni Venemaal kehtib kaks eraldi passi — riigisisene ja välispass, mille saamine on aeganõudev –, kasutavad eesti juurtega venelased võimalust Eesti pass saada.
Kommentaarides õpetatakse üksteisele, kuidas Eesti kodakondsust saada. “See on väga lihtne: tuleb uurida välja (näiteks arhiivist), kas teil on otseseid esivanemaid (ema, isa, vanaema-vanaisa või vanavanavanemad), kes elasid 1940. aastani Eesti Vabariigis, sealhulgas Petseri rajoonis, ja kellel oli Eesti kodakondsus, kui 1940. aastal saabus Nõukogude režiim. Eesti Vabariigi esindajale Pihkvas tuleb anda avaldus ja dokumendid. Isegi ühtegi sõna eesti keelt ei pea teadma,” selgitas kommentaator.
Osa kommentaatoreid nimetas topeltkodakondsusega isikuid ka reeturiteks, kellele tuleb nende koht kätte näidata.
