Mis ei tähenda aga kaugeltki, et Tallinna plaani heaks kiita tuleks. Sellal kui kõik kaaluvad kulude kokkutõmbamist ja tarbimise piiramist ning leibkonnad eelistavad ettenägelikult pigem laene tagasi maksta kui neid juurde võtta, plaanib keskerakondlik Tallinn uskumatult suure laenu võtmist, olemata ise samas täpselt planeerinud selle kasutusvaldkondi.

See ei ole kindlasti mõistlik ja viitab riigieelarvega võrreldavatele probleemidele linnakassas. Arvata võib, et augud linnakassas on muutunud talumatult suureks, kui isegi maamaksumiljardid seda nii palju ei kosuta, et ots otsaga kokku tulla. Samas ei saa maamaksu maksja tasutud summade eest mitte midagi vastu. Linnavalitsus pole isegi püüdnud jätta muljet, et see on teisiti.

Keskerakondlikul linnavalitsusel on alati võimalik väita, et nende raskused tulenevad vähemasti osaliselt riigi tasandil tehtud valedest otsustest, ning ei saa salata, et selles on osaliselt õigust. Reformierakondlik valitsus pareerib sellised süüdistused muidugi väitega, et maailmamajanduse languse vastu on võimetud isegi ennast headel aegadel majandusedu isandaiks pidanud oravad.

Majanduslanguse tingimustes tuleks arvutamisoskuse arendamine koos mõõduka pessimismi annusega kasuks nii Tallinnale kui ka riigile. Teineteisele vastandumise asemel oleks vahest mõistlikum kogemusi vahetada. Reform saab oma vitsad eelarve solkimise eest niikuinii kätte ning ega Savisaare valijadki maamaksu unusta. Praegu sõimab pada katelt, ühed mustad mõlemad.