Nimelt on linnavalitsus juba mõnda aega kabinetivaikuses pidanud eri finantsasutustega läbirääkimisi 67 miljoni euro ehk üle ühe miljardi krooni suuruse laenu võtmiseks. Nüüdseks on saadetud ametlik laenutaotlus Luksemburgis asuvale Euroopa Investeeringupangale, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samal ajal on tegemist nii uue asjaga, et puhkusel olevat linnapead Edgar Savisaart asendav aselinnapea Taavi Aas pidi Eesti Päevalehe küsimuse peale asja reede pärastlõunal oma ametnikelt täpsustama.

Pärast väikest viivitust kinnitas Aas, et linnavalitsuse rahandusteenistus peab tõesti sellise laenu üle läbirääkimisi. “Hakkame arutama suuremaid projekte, mida saaks selle raha eest teha, sest, nagu teate, rahastab Euroopa Investeerimispank just projektipõhiselt,” sõnas Aas. “Nende kasuks pani otsustama soodsam pakutav intress.”

Aasa sõnul läheks kavandatava laenuga saadav raha investeeringuteks. “See on mõeldud näiteks teedele ja suurematele liiklussõlmedele, nagu Ülemiste ristmik.” Kuid konkreetsed projektid, mis mahuvad selle miljardi sisse, valitakse abilinnapea sõnul välja koostöös pangaga. “Praegu seisame alles suure tee alguses.”

Tallinna linna käesoleva aasta eelarve on pisut alla kaheksa miljardi krooni, mille sees juba on pool miljardit laenuraha. Kavandatav laen moodustaks eelarvest üle 10%.

Samal ajal peavad valitsuskoalitsiooni parteid Toompeal pingelisi läbirääkimisi, kuidas langeva majanduskasvu tingimustes viia tasakaalu nii valitsuse kui ka kogu riigi avaliku sektori kulud.

Üks suuremaid 3,1 miljardi suuruse säästueelarve tegemise põhjusi on Riigi Kinnisvara AS-i kohustuste statistiline kandmine eelarve n-ö miinuspoolele, mis moodustab vaja minevast kokkuhoiust umbes miljardi. Kui Tallinna linnavalitsus võtaks miljardikroonise laenu, siis muudaks see valitsuse kokkuhoiuplaani tegelikult mõttetuks, sest tekitaks kogu Eesti valitsussektori arvestuses eelarve miinuspoolele lihtsalt miljardi jälle juurde.

Tasakaalu saavutamiseks peaks valitsus siis oma kärbet veel suurendama.

Linnavalitsuse laenuplaani teeb huvitavaks asjaolu, et valitsus kinnitas mõne aja eest plaani anda linnale liiklusumbsõlmede lahendamiseks väga palju euroraha, näiteks Ülemiste ristmiku jaoks 700 miljonit ja Põhjaväila heaks 500 miljonit. Enda käsutatavast kaheksast miljardist suudab linnavalitsus teedesse pigistada sel aastal alla 500 miljoni.