Kaudselt saavad nüüd julgust juurde need, kellel plaanis ebakaines olekus rooli istuda või kihutada: politseil pole kütust, järelikult on jaoskondadest kaugel tõenäosus politseid kohata väga väike.
Aasta algul raporteeriti inimeste suurimast usaldusest politsei vastu iseseisvusajal. Kahtlemata on politsei töö aastatega paremaks muutunud, kuid nüüd soovib riik tekkinud usaldust alla tõmmata sellega, et politseile ei anta võimalust oma tööd teha.
Lubadus suurendada autoga sõitmise asemel jalgratta- ja jalgsipatrullide arvu ei ole paraku terviklik lahendus. Eestimaa ei ole ainult Tallinna vanalinn või Pärnu rannapromenaad, kus ilma mootorsõidukita politseipatrullid ennast igati õigustavad.
Peale politsei allub siseministeeriumile päästeamet. Loodetavasti isegi ei arutata võimalust tuletõrjeautode kütuselimiiti vähendada, sest siis oleks küll juba vähemalt laste peale mõeldes targem Eestist ära kolida.
Viimati oli see üheksakümnendate aastate algupoolel, kui inimene helistas politseisse ja palus abi, kuid sealt vastati vene keeli: bensiini pole. Möödunud aastatel tekkis vähemalt minul tunne, et politseid võib usaldada, kuid nüüd tõmbab riik oma käega politseil vaiba alt.
