“Sampo sai valitud tuttava kindlustusagendi pärast, kes seal töötas, ja see toode sai valitud, kuna tundus kindel ja riskivaba viis pensioni koguda,” selgitas Helen, kelle sissemaksed olid seitsme aasta jooksul 24 137 krooni, kirjutab Eesti Päevaleht.

Avastanud, et pensionisambasse paigutatud raha on kasvamise asemel esialgu sootuks kahanenud, otsustas Helen juba lepingu lõpetada ning raha välja võtta. “Sain kätte 10 070 krooni ehk tuli välja, et raha pangas hoidmise eest pidin sisuliselt peale maksma,” teatas Helen nördinult.

Kas ootamatult kehvade tulemustega pensionifondist tuleks raha kohe välja võtta või peaks pigem ootama, millal langus tõusuks pöörab, on iga konkreetse kliendi enda otsustada — ühest käitumisjuhist pole kusagilt võtta.

“Kui mingeid olulisi trahve pole, siis peatage maksed ja tehke kindlaks, mis tootega teil tegu on, ja seejärel otsustage edasine tegevus,” soovitas LHV pensionifondide fondijuht Andres Viisemann. “Käitu nii, nagu oleksid eksinud. Jää seisma ja püüa oma asukoht selgeks teha. Vales suunas edasi kõndida pole ka mõtet.”

Sampo Life Insurance Balticu kliendi- ja lepinguhalduse juhi Piret Haameri hinnangul käitus Helen lepingut lõpetades siiski ennatlikult. “Pensioniks kogumist tuleb vaadata pikaajaliselt ja investeeringute reserv võib perioodi jooksul teha mitmeid kõikumisi. Kuid garanteeritud intressiga pensionikindlustuse eeliseks on see, et klient on teadlik, milline summa teda lepingu lõppedes ootab,” selgitas Haamer.

Haameri sõnul võisid Heleni pensionisambast suure osa hammustada teenustasud, mille pank võtab garanteeritud intressiga pensionikindlustusel pigem lepingu algusaastatel. Lisaks tasub pensionikindlustuse võtja ka elukindlustuse eest, mis võimaldab koguja surma puhul kanda raha edasi tema enda poolt määratud isikule.

Viisemann ei mõista, miks inimesed ostavad pigem elukindlustusega koos müüdavaid pensionikindlustusi kui tavapäraseid pensionifonde. “Olen üllatunud, et vähesed inimesed teevad vahet, millise kolmanda samba toote nad on ostnud,” lausus Viisemann. “Üks pensionikindlustuste populaarsuse põhjusi võib olla pangatöötajatele kindlustuslepingu müümisel motivatsiooniks antavad kõrgemad komisjonitasud.”

Hansapanga investeerimistoodete osakonna juht Art Lukas möönis, et ka nende klientidel tekitas pensionikindlustus palju segadust ja seetõttu lõpetati selle pakkumine paar aastat tagasi. “Kõik kliendid said lepingu sõlmimisel prognoositabeli, kus on näidatud lepingusse kogunenud raha hulk aastate kaupa, kuid ikkagi näitas elu, et selline lahendus tekitas klientide seas segadust,” rääkis Lukas.

SEB jätkab endiselt kolmanda samba pensionikindlustuste müüki ja SEB pressiesindaja Silver Vohu sõnul on kindlustus kokkuvõttes kliendile siiski kasulik. “Kui inimesel pole vaja ennast kindlustada, siis peaks muidugi eelistama fondi. Samas kogutakse kindlustuses teenustasu kohe alguses ära, kuid fondis tõuseb teenustasu koos arvele kogutud rahaga,” selgitas Vohu.

Investeerimisportaali Tark Investor juht Kristjan Lepik suhtub kindlustusega seotud investeerimistoodetesse väga skeptiliselt, sest tema hinnangul “koorivad need kliendilt kümme nahka”.

“Investeerimine ja elukindlustus tuleks lahus hoida, sest sellised kompotid pole kliendile kuigi kasulikud. Kliendid peaksid otsima lihtsust — mida keerulisem on finantstoode, seda rohkem on võimalusi vahendustasude võtmiseks,” märgib Lepik.

“Hetkel tundub, et Helen kandis täiendavat kahju seetõttu, et müüs pensionikindlustuse ennetähtaegselt. Enamasti on sellised lepingud üsna kõrge kuluga, kui raha peaks ennetähtaegselt vaja olema. Seega võib probleemiks olla kliendi vale tootevalik või panga liiga agressiivne sobimatu toote müük.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid