Allkirjade kogumisel võiks olla identifitseeritud hääle andja isiku identifitseerimine käia mõistlikul kombel. Hääletaja võiks identifitseerida kas mobiilinumbri või e-maili aadressi järgi. Kirjutad oma nime ja e-posti aadressi. Sulle saadetakse kinnitamiseks e-kiri. Kui sa klikid seal oleval lingil, siis läheb su hääl arvesse. Sama moodi võiks toimida mobiili teel allkirja andmine. Kirjutad oma nime ja mobiilinumbri, sulle saadetakse SMS, millele siis saad vastata.

Aga need inimesed, kellel ei ole interneti kasutamise võimalust? Ma usun, et ajalehed on nõus selliste petitsioonide kohta infot avaldama. Vanemate inimeste jaoks peaks oema võimalus saata oma arvamusavaldus vanamoodsalt, posti teel. Nende identifitseerimine toimuks samal moel: neile saadetaks kinnituseks vastukiri. Mehhanism oleks e-posti, mobiili kui paberkirja puhul sama.

Praegu kogutakse allkirju, millega protestitakse riigikogu liikmete kõrgete palkade vastu, tuumajaama ehitamise vastu ning korra nii vabadussamba ehitamise poolt kui ka vastu. Kahjuks ei ole tulemused kuigi usaldusväärsed, sest üks inimene võib oma hääle anda mitu korda. Allkirjade õigsuse kontrollimine on töömahukas ja tegelikult samahästi kui võimatu.

Sõltumatud organisatsioonid, nagu ajalehed seda on, võiksid luua MTÜ Rahva Hääl. See mittetulundusühing võiks hallata portaali, kus on rakendatud kirjeldatud mehhanism. Seal saaksid allkirjade kogumist algatada nii erakonnad kui ka üksikisikud. Sellega kaasneksid küll mitmesugused kulud, kuid need saaks katta reklaamimüügist saadava rahaga.

Oleks loomulik, kui petitsioonidele saaks allkirju anda ka praegustes e-riigi portaalides, eesti.ee, tom.ee või osale.ee. Kuid sellisel juhul peaks ennem läbi arutama, kuidas ja millisel kombel säilitatakse kodaniku poolt välja öeldud seisukohtade privaatus. Ma usun, et MTÜ-d ja eraettevõtted võiksid neid küsimusi lahendada palju paindlikumalt ja kiiremini.