Kaitsevägi nõuab endale polügooni krunte
“Vastasel juhul ei ole võimalik tõkestada erakinnistu omanike sissepääsu polügooni territooriumile laskmiste ajal,” nentis kolonel Väli kirjas.
Kirjas teatab ta, et kõigi kinnistuomanikega kokkuleppe saavutamine iga laskeharjutuse eel osutub ilmselt võimatuks. “Kokkuleppele mittejõudmisel ei saa seadusest tulenevalt polügooniala sulgeda ning järelikult ka laskeharjutusi läbi viia. Laskeharjutuste läbiviimine on aga sõjalise väljaõppe poole pealt elementaarne ja riigi kaitsevõime säilitamiseks hädavajalik.”
Kirja lõpus soovitab kaitsevägi leida probleemidele seadusliku lahenduse. “Ilmselt tuleb kaaluda ebapopulaarse otsuse tegemist ning algatada kõigi polügoonil asuvate erakinnistute sundvõõrandamise protsess.”
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles, et praeguseks asub keskpolügoonil veel 21 erakinnistut, mitte 25, ning suurem osa neist asub polügooni piiridel. Kõigi kinnistute sundvõõrandamist aga ei pea ministeerium Kuimeti sõnul otstarbekaks. “Sundvõõrandamine oleks viimaseks variandiks juhul, kui kinnistute ostmises ei jõuta kokkuleppele,” lausus ta. “Samas ei välista, et sellel aastal algatatakse sundvõõrandamised paari esimese kinnistu suhtes.”
Kuimeti sõnul üritatakse väljaõpet kavandada nii, et erakinnistutele ei satuta. “Omanikelt küsitakse luba siis, kui kaitsevägi soovib nende territooriumit väljaõppe ajal kasutada, näiteks telkide ülespanekuks.”
Peamiseks probleemiks ei ole Kuimeti sõnul praegu enam erakinnistud, vaid see, et laskealade ettevalmistamiseks vajalikud raied on aeganõudvad ja toimuvad järk-järgult. “Nende raiete tegemine sõltub riigieelarve vahenditest ning RMK tegevusest, mis tuleb sobitada polügoonil toimuva väljaõppega.”
Praegu käib Tapa väljaõppekeskus kohut ka Enno Tšernjavskiga, kes soovib, et laskmise ajal polügoonile sisenemist keelav haldusakt tunnistataks ebaseaduslikuks. Tema kinnistu jääb küll polügooni piirile, ent tee sinna läheb läbi polügooni.
Kuigi peastaabi kirjast tuleks justkui välja, et laskeharjutusi ei saa keskpolügoonil seaduste tõttu korraldada, kinnitas kaitseministeerium, et nii see päris ei ole.
“Põhimõtteliselt saab lasta suuremast osast Eesti kaitseväe kasutuses olevatest relvadest, kuid suuremate ja võimsamate relvasüsteemide puhul on teatud piirangud,” lausus ministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.
“Nii näiteks on 155 mm haubitsate kaudtulelaskmiste puhul piiravaks nii sihtmärgialade suurus kui ka haubitsate endi tulepositsioonide arv. See tähendab, et haubitsad saavad oma mürsud välja tulistada väheselt arvult positsioonidelt ning suurtükiväelased ei saa piisavalt harjutada positsioonide vahetamist ning seejärel uutelt positsioonidelt uute sihtimisandmetega tulistamist,” lisas ta.
Kuimeti sõnul seisneb teine probleem selles, et osaliselt keskpolügooni territooriumil olevate erakinnistute ja osaliselt laskealade ettevalmistamiseks vajalike raiete tõttu saab praegu kasutada vaid osa polügooni laskealadest. “See tähendab, et just kevade saabudes, mil kõikides kaitseväe väljaõppekeskustes algab üksuste kokkuharjutamine koos lahinglaskmistega, tekib polügoonil piltlikult öeldes järjekord eri üksustest, kes seal harjutada tahavad.”
