Küte kallines aastaga 62 protsenti

Poole aasta jooksul juba kolmas hinnatõus tähendab, et tavatarbijale on Tallinnas toasooja hind tõusnud võrreldes mullusega 62,2 protsenti.

Küttehinna järsk tõus sai alguse 1. juulist, kui esmalt kadus Andrus Ansipi eelmise valitsuse otsusega kodusooja käibemaksusoodustus ning senise viie protsendi asemel pidi edaspidi toasooja eest käibemaksu tasuma 18%, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seejärel tõstis Tallinna Küte megavatt-tunni (MWh) hinda augustis, detsembris ning ka jaanuaris. Samal ajal jõudsid meile ka talviselt külmad ilmad, mistõttu on nüüd keskküte Tallinna inimestele mullusest 62,2% kallim. Silmapiiril terendab juba järgmine hinnatõus, siis kallineb toasoe veel 15 protsendi võrra 884 kroonini, viies aastase hinnatõusu juba 86 protsendini.

Tallinna elanikele kütteteenust pakkuva Tallinna Kütte emafirma AS-i Eraküte tegevdirektori asetäitja Priit Tiidu sõnul on hinnatõus tänavu suurim olnud nendes piirkondades, kus maagaasi kasutatakse soojuse tootmiseks. “Maagaasi hind on otseselt seotud masuudi ja kergekütteõli hindadega Hollandi sadamates, mis muutuvad iga kuu,” selgitas Tiit. Näiteks masuudi hind on aasta jooksul tõusnud üle kahe korra ning kerge kütteõli hind napilt alla kahe korra.

See aga tähendab, et maailmaturule ja ka Eestile gaasi müüv Gazprom ei soovi jätta kasumit lõikamata naftahinnatõusust. Koos naftahinnaga tõuseb seetõttu ka gaasi hind.

Kui Tallinnas tõuseb küttehind meeletu kiirusega, siis näiteks pealinnale lähedal asuvas Keilas püsib toasoe tunduvalt odavam. Tiidu sõnul on selle põhjuseks Keilas kütmiseks kasutatav puiduhake, mis moodustab sealsest soojustootmisest 75%.

“Puiduhakke kasutamine suurel hulgal on võimaldanud Keilas hinda madalamal tasemel hoida. Kuid fosiilsete kütuste hinnatõus tõstab paratamatult ka puiduhakke tootmisele ja transpordile tehtavaid kulutusi,” rääkis Tiit.

Korteriühistute liidu esindajad ning eri korteriühistute esimehed kinnitavad kui ühest suust, et säärane hinnatõus pole küll normaalne, ent paratamatu. Põhja-Tallinnas 90 korteriga elamut haldava korteriühistu esimees Rein Saliste hinnangul võib kallimast hinnast siiski ka positiivset leida.

“Inimesed peaksid nüüd lõpuks aru saama, mille eest me siis lõpuks maksame ega küta piltlikult öeldes enam välisõhku,” väitis Saliste. “Tegime arvutuse, et meie majas kaob fassaadi ja katuse kaudu aastas ligi 100 000 krooni eest soojust ning seda veel arvestades vana hinda.”

Saliste sõnul leidub fassaadi ning katuste soojustamisele elanike hulgas siiski pidevalt vastuseisu. “Fassaadi soojustamine tasuks ära 31 aastaga ning katus 26 aastaga. Kallineva hinnaga kahaneks ju kohe ka tasuvusaeg ning soojustatud fassaadiga algaks kokkuhoid kohe,” ütles Saliste.

Ka Tiidu hinnangul peaksid inimesed küttekulude vähenemiseks küttesüsteemid ja -automaatika üle vaatama. “Energiatarbimine tuleks viia võimalikult optimaalseks,” leidis Tiit.

Eri linnades eri hinnad

•• Kui Tallinnas maksid elanikud juunis megavatt-tunni (MWh) eest 473,66 krooni, siis jaanuaris maksab see 768,10 krooni ning aprillist juba 884,21 krooni.

•• Keilas, kus kasutatakse suurel hulgal ka puiduhaket, MWh hind jaanuaris ei tõusnud, vaid püsis 641,5 krooni.

•• Tartus tõusid alates jaanuarist nii Erakütte kui ka suuremat osa Tartut soojendava Fortumile kuuluva AS-i Tartu keskkatlajaama müüdava soojusenergia hind. Odavam on turvast, puiduhaket ja maagaasi kasutava Fortumi soojus, mis maksab 700,93 krooni/MWh. Samas Aardla, Tulbi ja Tuglase katlamaju haldava Erakütte MWh maksab alates 1. jaanuarist 757,77 krooni.

•• Fortumi soojusenergiat kasutavas Pärnus MWh hind uuel aastal hoopis langes. Kui varasem hind oli 646,94 krooni, siis alates jaanuarist maksab MWh 619,67 krooni.

•• Tunduvalt kõrgem on keskkütte hind Jõgeva väikelinnas, mida köetakse maagaasiga. Jõgeva elanikud peavad ühe MWh eest tasuma 844,60 krooni.