„Tunnistan, et Läti riik ei omanud mingit alust mind represseerida. See on minu lõplik võit, mille saavutamiseks mul kulus kaheksa aastat,” ütles vanahärra ajalehele.

Lätis elava punapartisani advokaadi Mihhail Joffe ütles aga RIA Novostile, et Kononovi avaldus oli ennatlik, sest Strasbourg’i kohus võttis küll esmaspäeval, 17. detsembril tema kaebuse arutlusele ja mingit otsust pole veel vastu võetud ning vanahärra rõõm on enneaegne.

Lätis sündinud ja üleskasvanud Vassili Kononov juhtis Teise maailmasõja ajal sakslaste ja nende liitlastega võidelnud partisanisalka. Väidetavalt on Kononovi partisanid hävitanud peaaegu kakskümmend sakslaste ešeloni.

Punakangelane vahistati 1998. aastal süüdistatuna osalemises 1944. aastal läbiviidud karistusoperatsioonis, mille käigus tapeti tsiviilisikuid. Ise väidab vana partisan, et sõdis ainult fašistide ja nende kaasajooksikutega. Vanahärra tõrjub kõiki süüdistusi rahumeelsete elanike tapmise kohta.

Kononovi süüasja vaadati korduvalt läbi, 2000. aastal mõistis Riia ringkonna kohus ta süüdi sõjakuritegudes ja genotsiidis ning mõistis endise partisani kuueks aastaks vangi. Läti ülemkohus rahuldas kassatsioonikaebuse ja tunnistas süüdistusmaterjalid ebapiisavateks. Kuid peaprokuratuur protestis selle otsuse.

Lõpuks 2004. aastal kinnitas ülemkohus partisani süüd ja määras talle ühe aasta ning kaheksa kuulise vabadusekaotuse. Tõsi Kononov vabastati kohe, sest ta oli selle aja juba ära istunud.

Kononovi toetuseks astus korduvalt välja Venemaa, kes mõistis tema vastu esitatud süüdistused ja kohtuprotsessi hukka. Aastal 2000 anti talle Venemaa presidendi otsusega Vene kodakondsus ja Kononov pidas paremaks Läti passist loobuda.