Koraan ilmus 2000 eksemplaris ning tuleb raamatupoodides müügile loodetavasti täna õhtuks, ütles Delfile kirjastuse Avita peatoimetaja Aivar Lestsinski.

„Suurade nimed on ära toodud ka araabia keeles ning esimene suura samuti, ülejäänu on ainult eesti keeles,” ütles Lestsinski.

Tõlkija Haljand Udam, eesti kultuuriloo silmapaistev arabist ja iranist, on tänaseks kahjuks meie hulgast juba lahkunud, teatas kirjastus.

Koraani sisuline toimetaja on Amar Annus, kommentaarid ja järelsõna on kirjutanud Tartu ülikooli usuteaduskonna doktorant Jaan Lahe.

Väljaanne ilmus Avita kaubamärgi all ja valmis enam kui viie aasta jooksul. Kauni ja ainulaadse köite kujunduse autoriks on Catherine Zarip.

„Loodetavasti aitab käesolev tõlge kaasa maailma ühe suurima usundi paremale tundmaõppimisele ning veenab enamikku lugejaid selles, et „kõik prohvetid on vennad ja nende usk on üks!”” ütles Aivar Lestsinski.

Koraan on islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile.

Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil, peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem.

Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused.

Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida — ainult araabiakeelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles.

Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse.