Riisuja vallavanem astub kohtu ette
Süüdistuse järgi kuritarvitas Rakso vallavanemana oma ametiseisundit ning võltsis 1993. aasta 12. augustil Rakvere vallavolikogu istungi protokolli. Rakso lisas dokumenti punkti, mille järgi ta määrati vaimuhaige Ülo eestkostjaks, kuigi seda tegelikult istungil ei arutatud.
Samuti kuritarvitas Rakso vallavolikogu toonase esimehe Ants Kermi usaldust ja lasi tal alla kirjutada fiktiivsele volikogu otsusele, mille järgi ta määrati Ülo eestkostjaks.
Sama aasta 21. oktoobril võttis Rakso võltsitud vallavolikogu otsusega linnavaraametilt ebaseaduslikult vastu Ülole tagastatud maja ja selle kõrvalhoone Rakvere kesklinnas Rohuaia tänaval väärtusega 95.328 krooni.
Järgmisel päeval müüs naine Ülo eestkostjana hooned 120.000 krooni eest Eesti Postile ning mõni päev hiljem kandis riigilõivu mahaarvamisest üle jäänud 114.000 krooni oma arvele.
1995. aasta juulis esitas Rakso Rakvere linnavalitsusele Ülo nimel koostatud avalduse, et kanda mehe arvele Rohuaia tänava krundi maa eest kompensatsiooniks ette nähtud 35.700 EVP krooni.
1995. aasta 18. augustil laekusid EVP-kroonid Ülo arvele ning 11. oktoobril rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel töötatud aastate eest veel 3000 EVP krooni.
1997. aasta 9. aprillil müüs Rakso Ülo EVP-d Maapangale ning lasi nende eest saadud 7740 krooni kanda enda arveldusarvele pangas.
1995. aasta 25. aprillil tagastas linnavalitsus Ülole Tallinnas Ao tänaval asuva elumaja, mille Rakso müüs 1997. aasta 13. veebruaril mehe eestkostjana 500.000 krooni eest maha.
Rakso sai ostu-müügi vormistamise käigus 250.000 krooni kohe kätte ning ülejäänud 250.000 krooni kandis ostja kahes osas tema Hoiupanga arvele.
1998. aasta veebruaris tagastati Ülole Rakvere vallas 14,8 hektarit kinnistust ning kompenseeriti 16,5 hektarit maad. Rakso müüs maa eest kompensatsioonina saadud 162.162 EVP krooni taas Maapangale ja kandis saadud 50.272 krooni enda arvele.
