Maardus korjatakse narkoseeni
(211)
Põldu regulaarselt läbikammivad noored ei jaga seente sortidest suurt midagi, kuid teavad täpselt, et Eesti seened “panevad paremini” kui näiteks Venemaal, Mehhikos ja isegi Hollandis kasvavad seened.
Justiitsministeeriumi kinnisvarakinnistusosakonna infoteenistuse andmetel on nimetatud põld alates 1998. aastast eravalduses, kuid see ei takista seenelisi hallutsinogeenset saaki korjamast.
Den za Dnjom-i ajakirjanike visiidi ajal “töötasid” põllul kaheksa inimest korraga.
Korjatavate seente, mille liiki ei soovitud määratleda ei loodusmuuseumis ega politseis, keskmine “turuhind” on 5 krooni tükk. Korjatakse neid reeglina kilekottidesse ja plastikkarpidesse.
Heaks saagiks peetakse 500 seent, mille saab korjata poole päevaga kahes-kolmest inimesest koosnev rühm
Eesti Loodusmuuseumi seeneteadlase ehk mükoloogi Uve Ramsti sõnul kasvab Eestis ligi kakskümmend hallutsinogeense toimega seeneliiki, mis sisaldavad ühel või teisel määral psilotsiini ja/või psilotsübiini.
Viidates professionaalsele eetikale, loobus mükoloog Maardu põllult korjatud seeni klassifitseerimast, aga interneti entsüklopeediate järgi on tegemist tõenäoliselt Psilocybe semilanceata seenega.
Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse vanemkomissar Kaido Kõplas arvab, et hallutsinogeensed seened ei ole Eestis eriti populaarsed. “Jah, neid tarvitatakse küll, kuid seda ei saa võrreldagi amfetamiini või ecstasy käibega.”.