Looma piinamise eest saab karmilt karistada
Looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, ja see on seadusega karistatav. Karistatav on ka loomavõitluse korraldamine Eestis, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest.
Seadus reguleerib loomade kaitset inimese tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.
Operatsioonid ja muu veterinaarne tegevus, mis muudab looma välimust ja mida ei tehta ravi eesmärgil, on keelatud. Seega on keelatud ka saba mahalõikamine ja kõrvade piiramine.
Looma võib hukata enesekaitseks siis, kui looma rünne ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda. Looma võib religioossel eesmärgil tappa väljaspool tapamaja, kuid juures peab viibima järelevalveametnik.
Looma eutanaasiat võib läbi viia ainult veterinaararst, keelatud on looma lämmatamine, uputamine, mürgiste ainete või ravimite annustamine ja hukkamine elektriga, kui sellega ei kaasne silmapilkne teadvuse kadu.
Looma hukkamine alaealise juuresolekul on keelatud, välja arvatud kahjurputukate ja -näriliste hävitamisel, kalapüügil, looma abitusse seisukorda sattumisel või õppetöös vajalike teadmiste omandamisel juhendaja juuresolekul.
Riiklikku järelevalvet seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostavad veterinaar- ja toiduamet, keskkonnainspektsioon ning politsei.
Järelevalveametniku ettekirjutuse korduva täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise või seaduse nõuete olulise rikkumise korral on õigus kohtu kaudu taotleda looma äravõtmist omanikult, kui looma on ohtlik omaniku juurde jätta.
Kui looma jätmine omaniku juurde ohustab looma tervist või elu, võib järelevalveametnik looma omanikult ära võtta enne kohtuotsuse tegemist, kuid peab esitama kümne päeva jooksul kohtusse omanikult looma või loomapidamise õiguse äravõtmise nõude.
Omanikult äravõetud looma annab järelevalveametnik üle kohalikule omavalitsusele, kes korraldab selle looma pidamist püütud hulkuvate loomade pidamisega samas korras. Järelevalveametniku nõudel võib kohus loomapidamise õiguse ära võtta kuni kümneks aastaks.
Juriidilist iskut võib trahvida loomapidamisnõuete rikkumise, looma suhtes lubamatu teo toimepanemise, loomaaia tegevusloata tegutsemise, looma avalikule näitamisele esitatavate nõuete rikkumise, looma vedamisele esitatavate nõuete ning looma tapmise nõuete rikkumise eest kuni 125.000 krooniga.
Järelevalveametniku ettekirjutuse täitmata jätmise eest võib juriidilist isikut trahvida kuni 50.000 krooniga.
Füüsilised isikud vastutavad seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest haldus- ja kriminaalkorras. Rahatrahvi suurus võib olla kuni 200 päevapalka ehk 10.600 krooni.
